Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lennuühenduse taastamine saartega algas konarustega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy

Täna hommikust taastuma pidanud lennuühendus saartega algas paraja segadusega, kus viibisid nii Kärdla kui Kuressaare lennud, mistõttu jõudis kell 10 Tallinnas maanduma pidanud Kuressaare lend pealinna alles kell 11.29.

«Hilinemine algas Tallinnast Kärdlasse lennul ja see hilinemine oli tingitud paberite liikumise aegluse tõttu Tallinna lennujaamas sees,» rääkis Leedu lennufirma Transaviabaltika Eesti partneri esindaja Rene Must, kes ka ise oli viimasel, poole 12 ajal Kuressaarest Tallinna jõudnud lennul.

Nimelt väljus esimene hommikune lend Tallinnast Kärdlasse kella 7 asemel kell 7.16. «Lenduritele ei jõudnud õigel ajal ei jõudnud informatsioon kohvrite hulga ja kaalude kohta,» selgitas Must. Ta lisas, et see segadus oli mõneti tingitud sellest, et leping Tallinna lennujaamaga sai alles eile alla kirjutatud.

Hilinemine kulmineerus tema sõnul aga veelgi Kärdlas, kuhu lennuk pidi algse plaani kohaselt jõudma kell 8.15, kuid kus hilinemisest hoolimata korraldati üle kahe kuu esimest korda taas toimunud lennule pidulik vastuvõtt, kus sõna võtsid nii Hiiu maavanem kui mitmed teised inimesed. «Ma loodan, et enam sellist pidulikku vastuvõttu meile enam ei korraldata,» muigas Must. 

Saarte Hääle andmetel hilines sellele järgnenud Kuressaare lend üle tunni aja seetõttu, et lennuk, mis pidi kell 9.15 Kuressaarde jõudma, jõudis sinna Tallinnast alles tund aega hiljem, maandudes kell 10.18. «Mingi segadus oli Tallinna lennujaamas ja Hiiumaal kujunes liiga pikaks pressiesinemiseks,» nentis ka maakonnalehele Saare maasekretär Jaan Leivategija hilinemise põhjuste osas. 

Kell 9.30 Kuressaarest väljuma pidanud lend jäi seega ligi poolteist tundi hiljaks, maandudes lõpuks Tallinna lennujaamas kell 11.29. «Meil oli üks inimene, kes oli jätkulennu peal ja tal jäi veel pool tundi lennuni, mis oli kell 12,» rääkis Rene Must. Lennul oli kokku 12 inimest.

Esimese lennuga Kärdlasse sõitis kuus inimest, Kärdlast tagasi Tallinna kümme inimest ning Tallinnast Kuressaarde sõitis samuti kümme inimest. Küll aga kinnitab Must, et õhtused lennud saartele peaksid juba toimuma graafikujärgselt ning suuri viivitusi enam esineda ei tohiks. «Meile enam vast vastuvõtte ei korraldata,» lisas ta.

Lennuamet peatas 1. aprillil seni Tallinnast Kuressaare ja Kärdlasse lennanud AS Aviesi lennuloa 47 likvideerimata puuduse tõttu, mistõttu kuulutas majanduministeerium välja järgmiseks 3 aastaks välja vahehanke, mille võitis Transaviabaltika, kes tänasest hakkab taas mandri ja saarte vahel lendama.

Transaviabaltika kasutab põhilennukina 19-kohalist lennukit Jetstream-3200. Asenduslennukina ja sõltuvalt maavanemate ning ettevõtte lepingu allkirjastamise ajast võib ettevõte kasutada lepinguperioodi alguses ka 19-kohalist lennukit LET L-410.

Lennumaht jäi Transaviabaltikal sama suureks, nagu oli seni mandri ja saarte vahelisi liine teenindanud Aviesil ehk 12 lendu nädalas liini kohta. Info piletimüügi, broneerimise ja lennuplaani kohta on leitav Saartelennuliinide veebilehel.

Tagasi üles