Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Juncker Venemaal: vaja on rääkida (17)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Jean-Claude Juncker ja Vladimir Putin kohtusid sel nädalal Peterburis.
Jean-Claude Juncker ja Vladimir Putin kohtusid sel nädalal Peterburis. Foto: moderndiplomacy.eu

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker tunnistas neljapäeval Peterburis toimunud majandusfoorumil, et mõnedele «meist» tema sealviibimine ei meeldi ja mõnedele jälle meeldib – sealhulgas talle endale.

Nagu nähtub komisjoni poolt avaldatud kõne tekstist, rõhutas Juncker, et Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel seisab lähinädalatel ees mitu tähtsat kohtumist, kus veedetakse pikki tunde rääkides suhetest Venemaaga.

Minu seisukoht on, et meil tuleb rääkida ka Venemaaga – Venemaa juhtidega, Vene rahvaga, ütles Juncker. Mõnede jaoks võib see olla radikaalne mõte, aga minu jaoks on see kaine mõtlemine.

Oma poliitikuelu algusest alates olen ma alati teinud tööd selle nimel, et ehitada sildu ja [edendada] dialoogi. Ma usun, et inimkonna rahu ja jõukuse võti on avatud suhtlemine – mida ei saa deklareerida lepeteda, vaid ehitatakse tavaliste inimeste vahel igapäevases elus.  

Inimeste vahel, kes elavad, töötavad ja kauplevad omavahel ega soovi sõda.

Juba enne [dramaatilisi sündmusi Ukrainas] olid meie suhted pingestatud. Euroopa Liidu katseid kaasata ja selgitada ei võetud alati avasüli vastu.

Kuid isegi kui meie suhted on täna rasked ja kantud usaldamatusest, ei ole nad parandamatult purunenud. Meil on tarvis nad korda teha ja ma usun, et seda me ka suudame.

Ma olen alati uskunud dialoogi jõudu. Kui me suhted ongi pingelised, tuleb ikkagi rääkida. Isegi majanduslike sanktsioonide olukorras tuleb meil uks lahti hoida. Ja ma olen täna siin teie keskel, sest ma tahan ehitada silda.

Ma olen tundnud president [Vladimir] Putinit palju aastaid. Me räägime sageli ja me räägime avatult – väga avatult. Täna on meil tarvis otsekoheselt vestelda. See pole esimene kord ega jää ka viimaseks. Me räägime niikaua kui vaja.

Tagasi üles