Brexit aitab EKP-l London Cityst jagu saada

Suurbritannia kodanikel on võimalus raha eest mõne teise ELi liikmesriigi kodakondsus omandada. Foto: iea.org.eu

Euroopa Keskpank (EKP) on üritanud sajandi algusest peale murda ilma liigse kärata Londoni kui finantskeskuse positsiooni, kuid seni ei ole see edu toonud, nüüd võib keskpank saada ootamatut abi võimalikust Brexitist, mis just Cityle tugeva hoobi annaks, kirjutab Taloussanomat.

Rahvusvahelise arvelduspanga (BIS) andmetel tehi 2013. aastal Londonis ligi poole eurovääringus valuuta- ja väärtpaberitehingud.

Eelmise aasta märtsis sai EKP Euroopa Liidu kohtus Londoni vastu kaotuse, kui kohus otsustas pärast nelja-aastast arutelu, et EKP-l ei ole õigus nõuda, et väärtpaberitehingute arvelduskojad (clearing house) peavad asuma euroalas.

Pangad ja muud finantsasutused müüvad üha harvem väärtpabereid otse üksteisele. Riski vähendamiseks kasutavad nad vahendajana arvelduskodasid.

Pärast finantskriisi on Euroopas ja USA levinud niinimetatud keskse tehingupoole (CCP) kasutamine. Need pooled hangivad endale pankadelt suured kindlustusvolitused, pangad saavad teha omavahel tehinguid, ja kui rahad lõpevad, siis CCP katab kahju kindlustuseks kogutud väärtpaberite abil.

Ja kuigi kesksed tehingupooled vähendavad pankade riske, koondavad nad riskid enda kätte ja järgmise finantskriisi käivitajateks peetakse just neid. EKP on seisukohal, et kõigi eurovääringus tehtavate tehingute arvelduskojad peavad olema euroalas, et keskpank saaks nende tegevust jälgida.

ELi kohus andis õiguse Londonile väitega, et arvelduskodade koondamisega euroalasse rikutaks ELi siseturu reegleid.

Kohe pärast kohtuotsust matsid EKP ja London City sõjakirve maha ning Inglise Pank lubas EKPga infovahetust tihendada.

Nüüd võib Brexit sellesse koostöösse mõra lüüa ja EKP olukorda ära kasutada oma positsiooni tugevdamiseks, mida ta tegelikult on kogu aeg püüdnud teha. EKP endine nõukogu liige Christian Noyer ütles juba kevadel, et Brexiti järel on muutus vältimatu. EKP lihtsalt ei saa leppida, et nii suur osa eurovääringus tehingutest tehakse väljaspool euroala.

Juba arutatakse, kuhu tuleb uus Euroopa finantskeskus. Kas Frankfurti, Pariisi või hoopis Luksemburgi, Iirimaale või Hollandisse? Nii et 23. juuni rahvahääletusel on suur osa London City tuleviku määramisel.