/nginx/o/2016/06/17/5522531t1hb0b1.jpg)
Ettevõtjate hinnangul kahjustab alkoholi ja kütuse aktsiisitõus jaekaubandust peamiselt Lätiga piirnevates maakondades, kuid näiteks eksportijaid teenindav transpordisektor saab valusa löögi kõikjal Eestis.
Eesti ühe edukaima puitmajade eksportija Nordic Houses transpordipartnerid pidid pärast aktsiisitõusule järgnenud äriläbirääkimisi oma varasemad veomarsruudid täiesti ümber kujundama.
«Kui varem tankisid nad Eestis, siis nüüd Lätis,» rääkis ettevõtte juht Argo Saul. «Kui varem mindi laevale Paldiskist, siis nüüd Ventspilsist või Klaipėdast. Lätis ollakse valmis seisma tanklates paar tundi järjekordades, Eestis tankimine pidavat olema sel aastal peaaegu olematu.»
Suurem osa Nordic Housesi toodangust läheb ekspordiks, millest omakorda kaks kolmandikku moodustavad Norrasse müüdavad vabaajamajad. Mullu moodustas transpordikulu ligi kümnendiku puitmajatootja tarnitava majakomplekti hinnast ja üha tihenev konkurents ei võimaldanud selles logistikaketis Eesti aktsiisimaksude tasumisega jätkata.
«Eesti kodanikuna on siiralt kahju tõdeda, et poliitiliste otsuste tõttu lähevad kütuse müügist genereeritavad vahendid naaberriikidesse,» lausus Saul. «Kui ettevõtjana saaksin aru, et olen teinud vale otsuse, muudaksin oma otsust esimesel võimalusel. Seni pole mina aru saanud, kas ka poliitikud on valmis oma ekslikke otsuseid muutma.»
Abitust ettevõtjaid kahjustavaid otsuseid ära hoida tunnistas kunagi Reformierakonda kuulunud, möödunud aastast riigikogus Isamaa ja Res Publica Liidu valijaid esindav Einar Vallbaum, kellele kuulub Lääne-Virumaal Kundas tegutsev transpordifirma Lajos. «Peaminister [Taavi Rõivas] kasutas oma õigust ja pani aktsiisitõusu kobareelnõuna hääletusele. Ilma selliste jõuvõteteta poleks maksutõus piisavalt hääli kogunud,» rääkis ta.
Eesti autovedajad kaotasid aktsiisitõusuga töömahtu näiteks nii, et rahvusvahelised logistikafirmad ei too enam saadetisi oma Eesti vaheladudesse, vaid Läti veokid veavad need kohe lõppadressaadile kätte.
«Ettevõtjate seisukohast ei pea ma kütuseaktsiisi tõstmist põhjendatuks ja autovedajate assotsiatsiooniga sellel teemal läbi ei räägitud,» tõdes Vallbaum, kes on ka rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni president. «Aasta aega riigikogu saadikuna Toompeal on pannud mind mõistma, et mäe otsast näeb asju teisiti kui seal, kus tegelikult luuakse väärtusi ja tegeldakse tootlikkusega.»
Juhtiva alkoholitootja Liviko hinnangul on Eesti kange alkoholi turust aktsiisitõusu tõttu lätlastele juba praeguseks ära antud tervelt kümnendik ja aasta lõpuks liigub Eestist Lätti vähemalt viiendik siinsest kange alkoholi müügist.
«On fakt, et Läti alkoholikauplustes, mis paiknevad meie piiri vahetus läheduses, on kange alkohol keskmiselt 40 protsenti odavam kui Eestis. Vägisi jääb mulje, et meie riik on muudetud eksperimentaallaboriks, et anda vähese valitsuskogemusega ministritele majanduslikud algteadmised katse-eksituse meetodiga,» lausus Liviko juht Janek Kalvi.
«Eesti ettevõtetel ei ole mitte pelgalt õigus loota, vaid ka õigus nõuda, et valitsus süveneks nende käekäiku mõjutavatesse asjaoludesse ega annaks hinnanguid ega teeks järeldusi kaugelt mäe otsast Eurostati uuringuid sirvides,» lisas ta.
Läti piirikaubanduse tõttu kannatavad Kalvi sõnul lisaks alkoholisektorile samuti kaubandus, teenindus, kütusemüük ja keskkonnakaitse. «Valitsuse rapsimise tagajärjel kaotab Eesti konkurentsivõime tervikuna ja seda ülisuures ulatuses, kuna mõjud on pikaajalised. Olukorda õnnestuks päästa vaid 2016. aastal toimunud aktsiisitõusu tagasi pööramisega,» lisas Kalvi.
Üks Põhja-Eesti olulisemaid jaekaupmehi, OG Elektra omanik Oleg Gross seevastu andis aktsiisitõusudele leebe hinnangu, rõhutades, et piirikaubandus Lätiga pole põhjarannikut mõjutanud.
«Lõuna-Eesti kaupmeestele paneb aktsiisitõus muidugi hirmsa paugu, sest võrreldes Põhja-Eestiga sattuvad nad konkurentsis ebavõrdsesse seisu, kuid Põhja-Eesti jaekaubandusäri pole aktsiisitõus ja Lätis avatud viinapoed seni veel otseselt mõjutanud,» selgitas ta. «Kange alkoholi läbimüük on mõnevõrra vähenenud, kuid minu arvutused ei näita, et selle taga võiks olla salaviina või välismaalt toodud alkoholi mõju.»
Gross avaldas veendumust, et riik juba kinnitatud aktsiisitõususid tagasi ei pööra ja kõik asjad pole ka sugugi valesti tehtud.
«Riigil on üha kasvavate sotsiaalkulutuste katmiseks raha vaja. Seekordne maksutõus viidi selles mõttes läbi korrektselt, et anti varakult teada ning kõik me saime ladudesse alkoholi varuks osta,» lisas ta.
/nginx/o/2014/03/10/2883844t1hc977.jpg)