«Ettevõtjate seisukohast ei pea ma kütuseaktsiisi tõstmist põhjendatuks ja autovedajate assotsiatsiooniga sellel teemal läbi ei räägitud,» tõdes Vallbaum, kes on ka rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni president. «Aasta aega riigikogu saadikuna Toompeal on pannud mind mõistma, et mäe otsast näeb asju teisiti kui seal, kus tegelikult luuakse väärtusi ja tegeldakse tootlikkusega.»
Juhtiva alkoholitootja Liviko hinnangul on Eesti kange alkoholi turust aktsiisitõusu tõttu lätlastele juba praeguseks ära antud tervelt kümnendik ja aasta lõpuks liigub Eestist Lätti vähemalt viiendik siinsest kange alkoholi müügist.
«On fakt, et Läti alkoholikauplustes, mis paiknevad meie piiri vahetus läheduses, on kange alkohol keskmiselt 40 protsenti odavam kui Eestis. Vägisi jääb mulje, et meie riik on muudetud eksperimentaallaboriks, et anda vähese valitsuskogemusega ministritele majanduslikud algteadmised katse-eksituse meetodiga,» lausus Liviko juht Janek Kalvi.
«Eesti ettevõtetel ei ole mitte pelgalt õigus loota, vaid ka õigus nõuda, et valitsus süveneks nende käekäiku mõjutavatesse asjaoludesse ega annaks hinnanguid ega teeks järeldusi kaugelt mäe otsast Eurostati uuringuid sirvides,» lisas ta.
Läti piirikaubanduse tõttu kannatavad Kalvi sõnul lisaks alkoholisektorile samuti kaubandus, teenindus, kütusemüük ja keskkonnakaitse. «Valitsuse rapsimise tagajärjel kaotab Eesti konkurentsivõime tervikuna ja seda ülisuures ulatuses, kuna mõjud on pikaajalised. Olukorda õnnestuks päästa vaid 2016. aastal toimunud aktsiisitõusu tagasi pööramisega,» lisas Kalvi.
Üks Põhja-Eesti olulisemaid jaekaupmehi, OG Elektra omanik Oleg Gross seevastu andis aktsiisitõusudele leebe hinnangu, rõhutades, et piirikaubandus Lätiga pole põhjarannikut mõjutanud.