Eesti Energia plaanib kärpida töötajatele seni heldelt jagatud hüvesid
17. juuni 2016, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikalt on Eesti Energia ja selle tütarettevõtete töötajad nautinud tervet rida hüvesid, mis suurema osa Eesti ettevõtete töötajatele on kättesaamatud ja ületavad seaduses ettenähtud hüved. Rasked ajad sunnivad aga energiaettevõttet neid kärpima, kuigi ametiühingud sellega nõus ei ole.
«Energiaturgude praegune hinnatase on viimase 12 aasta madalaim. Turud on drastiliselt muutunud, oleme pidanud palju pingutama, et tootmisprotsesside efektiivsust tõsta ja kulusid kokku hoida,» rääkis Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk, miks on ettevõte teinud ametiühingutele ettepaneku senikehtinud kollektiivlepingute muutmiseks ja seni heldelt jagatud hüvede kärpimiseks.
«Praegu kehtivad kollektiivlepingud sisaldavad erihüvesid ja mahukaid motivatsioonipakette, mis on praegustes turuoludes ja kaasaegses ettevõtlusmaailmas ajale jalgu jäänud. Osa kokkulepetest on üle tulnud nõukogude aegsest regulatsioonist ning on kontserni ettevõtete kaupa väga erinevad,» kirjeldas Kuusk. Ta toonitas siinjuures korduvalt, et tegemist on nende hüvedega, mis ei tule seadustest, vaid ületavad nendes ettenähtu.
Näiteks makstakse töötajate lahkumisel osades Eesti Energia ettevõtetes täiendavat lahkumiskompensatsiooni. Tööjuubelite, jõulude ja puhkuste puhul makstakse välja erinevaid toetusi. «Mõnedel ametikohtadel kehtivad ka puhkuselt tagasituleku toetused või on ette nähtud kuni 48-päevased puhkused,» sõnas Kuusk. Kollektiivlepingutes on veel näiteks ette nähtud tasu õhtusel ajal töötamise eest, mida kehtiv seadusandlus ette ei näe ning seaduses sätestatust oluliselt kõrgemad öötöö tasud.
Küll aga ei ole Eesti Energia ametiühingud sellest plaanist väga vaimustuses. «Ametiühingud ei olnud nõus läbirääkimisi alustama,» nentis Kuusk, avaldades siiski lootust, et ettevõttel õnnestub leida kompromisslahendus, millega oleks nõus nii töötajad kui ka vastaks see Eesti Energia kontserni reaalsetele võimalustele.
Eesti Energia meediasuhete juhi sõnul on ametiühinguid, kuhu Eesti Energia töötajad kuuluvad, mitmeid, nendega sõlmitud kollektiivlepingute tähtajad on erinevad ning kollektiivlepingute muudatused puudutaksid ennekõike lepingutega hõlmatud töötajaid.
Kaevurite ja energeetikute ametiühingu esimees Vladislav Ponjatovski ütles eile Põhjarannikule, et ei ole nõus alustama läbirääkimisi kehtiva kollektiivlepingu muutmiseks. «Praegune leping kehtib veel vähem kui aasta järgmise kevadeni ja seda praegu muutma hakata pole mingit mõtet ega vajadust. Läbi hakkame rääkima järgmise kollektiivlepingu tingimusi,» sõnas Ponjatovski.
Ta lisas, et see sotsiaalhüvede pakett, millest Eesti Energia tahaks loobuda, läheb kaevandustes ja elektrijaamades maksma suurusjärgus 1,6-1,7 miljonit eurot, mis tema hinnangul ei tohiks energiaettevõtte jaoks siiski üle jõu käiv summa olla.