Euroopa tulvades kahjustada saanud autod võiva jõuda Baltikumi

Üleujutus. Foto: SCANPIX

N-ö uppunud auto võib välja näha nagu prillikivi, auto sisemus ja istmed kuivatatakse nii ära, et ka luubiga pole võimalik midagi märgata. Ka tehniline kontroll ei pruugi anda täielikku ülevaadet. Kuid poole aasta pärast hakkab sõiduk lagunema ja seda protsessi peatada ei õnnestu.

Iga kord pärast tõsiseid üleujutusi Euroopas ilmuvad müügile vee alla jäänud sõidukid, kirjutab TV net. Ka see aasta ei ole erand. On ka teada, kust need sõidukid tulla võivad.

Läti automüügifirma Domskoi juhi Ingis Rutinši sõnul kohustavad Saksamaal kehtivad seadused müüjat avalikustama, kas masin on sattunud üleujutusse või mitte. Selle järgimist kontrollitakse rangelt ja kui selle vastu eksitakse, siis on karistus karm. Samuti üleujutustega kimpus olnud Prantsusmaal on aga olukord hoopis teine ja tõenäosus saada läbivettinud auto on märksa suurem. «Viimasel ajal tuleb aina enam autosid Lätisse just Prantsusmaalt ja Belgiast, kus on autoturg märksa liberaalsem kui Saksamaal,» rääkis Rutinš.

Kõige suurem oht petta saada on ostes n-ö premium-klassi masinat ehk kui pakutakse 50 000 eurot väärt autot 30 000 eest, siis tasuks mõelda. «Selliste autode pealt on võimalik kõige enam teenida isegi võttes arvesse kordategemisele minevaid summasid,» rääkis Rutinš.

United Motorsi konsultandi Kaido Hiieleegi sõnul on keeruline jälile saada, kui sõiduk on pärast veekahjustust hoolikalt puhastatud. «Kui vesi on tunginud salongi, siis saavad kahjustada matid, polstrid, istmed, millelt võib visuaalselt ja lõhna järgi leida kahjustuse tagajärgi, kui need pole korralikult puhastatud,» rääkis konsultant.

Ta lisas, et loogiliselt mõeldes võib salongis tunda seisnud vee haisu, tugeva õhuniiskuse mõju, kopituse hõngu jne. Samuti võib veejälgi näha neis kere kohtades, kust vesi välja ei pääse (madalamad ja kinnised kere avaused - tagavararatta vann, pagasiruumi külgmised sahtlid jne.) «Samas tänapäevase puhastuskeemiaga ja hoolikalt puhastades on võimalik suurem osa nendest tagajärgedest likvideerida,» tunnistas konsultant.

Veekahjustus puudutab eelkõige sõiduki elektrisüsteemi. «Kui vesi on tunginud salongi või teistesse vett kartvatesse kohtadesse, saavad  kahjustada juhtplokid, elektrilised pesad/pistikud, andurid ja täiturid, mis ei ole ette nähtud töötama märjas keskkonnas,» rääkis Hiieleek.

Kui vigased andurid, täiturid ja juhtplokid on võimalik üpris lihtsalt müüja poolt ära vahetada (viimaste korral ei pruugita seda ka teha nende kõrge soetushinna tõttu), siis elektrilisi pistikuid ja pesasid suure töömahu tõttu ei pruugita vahetada ning see tähendab, et vett saanud elektriline ühendus võib hakata korrodeeruma. «Eriti hull on asi näiteks soolase mere/ookeanivee kahjustuse korral,» lisas ta.

Korrosioon võib olla ka pikemaajaline. Sõidukit ostes ei pruugi viga avalduda, kuid ajapikku võib see tekitada erinevaid elektrilisi probleeme, mida võib ka kogenud tehnikul väga keeruline üles leida, sest elektrilised ühendused on tihti paigutatud väga keeruliste ja raskesti ligipääsetavate kohtade peale ning viga võib avalduda väga veidral moel.

«See tähendab üldiselt väga suurt rahakulu sõiduki omanikule ning üks korda tehtud viga võib omaniku õige pea teenindusse tagasi tuua järgmise veaga ja nii edasi,» rääkis Hiieleek.  Tihti ei pruugi kontakti probleem olla ka pidev, see võib ära kaduda ja taas suvalisel ajahetkel tagasi tulla. Seetõttu on veale ka keeruline jälile saada.

«Tänapäeva sõiduautod on väga mahuka ja keerulise elektrisüsteemiga - omades kümneid erinevaid juhtplokke, sadu elektrilisi kontakte ning kilomeetreid juhtmeid, sealjuures on enamik nendest komponentidest ette nähtud töötamaks tavapärase õhuniiskuse juures, mitte otseselt vee sees,» sõnas konsultant. Kui sõiduki ostmisel on ostjal kahtlus veekahjustuse olemasolu kohta, siis on mõistlik see sõiduk sinnapaika jätta, soovitas ta.