Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/06/17/5519209t1h5ec8.jpg)
Täna hommikul Nordica lennuga sõitnud riigikogu liige märkis, et olukorras, kus Nordica lennukid lendavad praktiliselt tühjalt, sunnib see esitama küsimusi, «kuidas saab see kummaline suusasaapanimeline firma, kelle pardakaardil ilutseb Adria, selliste sihtkohtade, strateegia ja täituvusega ellu jääda».
«Eestikeelset ajalehte on muidugi tore lugeda, aga jube suur luksus raha eest, mis riik sellesse investeeris,» nentis Imre Sooäär oma hommikuses Facebooki postituses, mille illustreerimiseks lisas ta ka pildi lennukist, kus vaid üksikud istekohad olid reisijatega täidetud. Riigikogu liikme sõnul tekitab see küsimusi ka värske uudise valguses, kus Nordica juhid on tunnistanud, et esimese tegevusaasta lõpuks ennustatakse 15 miljonit eurot kahjumit.
«See on wake-up call, mis peaks mõtlema panema. Kui me täna ootame 15 miljonit kahjumit - ja me ei tea, mida maailmamajandus järgmistel aastatel toob -, siis kõik need prognoosid, et me tuleme seal mõne aasta pärast nulli, kas need ikka peavad paika? Võib olla tuleks selle peale mõelda, kuidas me saaksime võimalikult hea tulemuseni, arvestades ka riske, mis maailmamajanduses ees seisavad - et see raha ei läheks tuulde,» laiendas riigikogu liige, kes on ka parlamendi turismi toetusgrupi esimees, oma mõtet.
Tema sõnul on praegu olulisim küsimus see, kuidas see kapital, mida riik on praegu investeerinud Nordicasse, kõige paremini teenima panna. «Ehk mida me selles olukorras teeme, kas me tunneme, et see loodud Nordica on osa meist või mitte, kas see puudutab meid või mitte? Kas me tuleme selle lennufirma taha, nagu me tulime Estonian Airi taha - mis oli meie rahvuslik uhkus ja lennufirma. Kas Nordica saavutab seda?» küsib Sooäär.
Ta lisas, et küsib täpselt samu küsimusi, mis on väga paljudel eestlastel meelel ja keelel. «Seda lennuliini tehakse meie kõigi rahaga ja see on ju kõigi meie huvides, et see üritus ei ebaõnnestuks. Riigile on püsivate lennuühenduste kindlustamine oluline, küsimus on, kuidas seda täpselt teha,» nentis riigikogu liige.
Sooäär, kes on ka ise mitme brändi välja töötamisega kokku puutunud, pakkus, et siin võiks abi olla ka mõnest ideekonkursist. Tema nägemuse kohaselt võiks teha midagi sellist, nagu riigi turundusbrändi otsimisega praegu tehakse ning need kuidagi omavahel siduda. «Et riigi bränd oleks kuidagi seotud ka meie rahvusliku lennufirmaga ja püüda sealt kaudu sellele uut hingamist leida, mida sellel täna ei tundu veel olevat,» märkis Sooäär.
Siin käis ta välja veel ühe mõtte - võibolla tuleks otsingutel ka Eestist väljapoole vaadata. «Võtkem kasvõi eeskuju hollandlasest Eesti sõbrast, kelle pakutud idee mõne tunniga omaks võeti,» selgitas ta oma mõtet, pakkudes välja idee visioonikonverentsist, mis aitaks uuel lennufirmal paemini tuule tiibadesse saada. «See on meie kõigi ühine mure, et Eestil tiivad oleks. Meie uus lennufirma võiks olla sama hea, kui estonishing,» tähendas Sooäär.
Küll aga toonitas riigikogu liige, et selles osas ei ole veel hilja: «Ei tasu kõike ka pessimistlikes nootides näha. Kas Nordical on võimalik jõuda rahva südamesse sõltub palju otsustest, mida uue ettevõtte juhtkond teeb, aga ka rahva valmidusest seda omaks võtta.» Samuti nentis Sooäär, et loota, et esimesel aastal ettevõte kasumisse jõuab oleks muidugi ka naiivne, kuna iga algus on kulukas.
«Seetõttu ei tasuks tänast kahjumiprognoosi üle dramatiseerida - lennunduses on ülitihe konkurents ka subsideerituna,» lisas riigikogu liige, kes on veendunud, et valitsus tegi siiski õige otsuse Eesti välisühenduste toetamise jätkamisega. «Seda teevad paljud riigid, mõned otse, mõned varjatult. Seda tulebki teha, kui tahame, et Eesti oleks konkurentsivõimeline,» ütles ta.