Ta lisas, et küsib täpselt samu küsimusi, mis on väga paljudel eestlastel meelel ja keelel. «Seda lennuliini tehakse meie kõigi rahaga ja see on ju kõigi meie huvides, et see üritus ei ebaõnnestuks. Riigile on püsivate lennuühenduste kindlustamine oluline, küsimus on, kuidas seda täpselt teha,» nentis riigikogu liige.
Sooäär, kes on ka ise mitme brändi välja töötamisega kokku puutunud, pakkus, et siin võiks abi olla ka mõnest ideekonkursist. Tema nägemuse kohaselt võiks teha midagi sellist, nagu riigi turundusbrändi otsimisega praegu tehakse ning need kuidagi omavahel siduda. «Et riigi bränd oleks kuidagi seotud ka meie rahvusliku lennufirmaga ja püüda sealt kaudu sellele uut hingamist leida, mida sellel täna ei tundu veel olevat,» märkis Sooäär.
Siin käis ta välja veel ühe mõtte - võibolla tuleks otsingutel ka Eestist väljapoole vaadata. «Võtkem kasvõi eeskuju hollandlasest Eesti sõbrast, kelle pakutud idee mõne tunniga omaks võeti,» selgitas ta oma mõtet, pakkudes välja idee visioonikonverentsist, mis aitaks uuel lennufirmal paemini tuule tiibadesse saada. «See on meie kõigi ühine mure, et Eestil tiivad oleks. Meie uus lennufirma võiks olla sama hea, kui estonishing,» tähendas Sooäär.
Küll aga toonitas riigikogu liige, et selles osas ei ole veel hilja: «Ei tasu kõike ka pessimistlikes nootides näha. Kas Nordical on võimalik jõuda rahva südamesse sõltub palju otsustest, mida uue ettevõtte juhtkond teeb, aga ka rahva valmidusest seda omaks võtta.» Samuti nentis Sooäär, et loota, et esimesel aastal ettevõte kasumisse jõuab oleks muidugi ka naiivne, kuna iga algus on kulukas.
«Seetõttu ei tasuks tänast kahjumiprognoosi üle dramatiseerida - lennunduses on ülitihe konkurents ka subsideerituna,» lisas riigikogu liige, kes on veendunud, et valitsus tegi siiski õige otsuse Eesti välisühenduste toetamise jätkamisega. «Seda teevad paljud riigid, mõned otse, mõned varjatult. Seda tulebki teha, kui tahame, et Eesti oleks konkurentsivõimeline,» ütles ta.