Hinnang: kasvuhoonegaaside vähendamine mõjub Eesti majandusele hästi

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatud Eesti kliimapoliitika põhialustes esitatud analüüsi kohaselt mõjub kasvuhoonegaaside heite vähendamine kavandatud mahus majandusele positiivselt, lisades sisemajanduse koguproduktile (SKP) keskmiselt 440 miljonit eurot aastas.

Sotsiaal-majandusliku mõju põhiindikaatorina hinnatud SKP muutus oleks perioodil 2015–2050 keskmiselt positiivne, parandades Eesti väliskaubanduse saldot, suurendades tööviljakust ja kasvatades kodumajapidamiste ostujõudu. Samas väheneksid siiski mingil määral valitsussektori netotulud ja kahaneks tööhõive, öeldakse dokumendis.

Väliskaubanduse saldo paraneb hinnanguliselt 1,6 protsendi võrra, seda peamiselt tänu väiksemale kütuste impordile.

Tööhõive võrreldes baasstsenaariumiga mõnevõrra väheneb, peamiselt stsenaariumites kirjeldatud kauba- ja reisijateveo mahtude vähenemisest tingitud transpordiettevõtete tegevusmahtude vähenemise tõttu, öeldakse samas. Tööhõive võib väheneda hinnanguliselt 1270 inimese võrra.

Samas suureneb mõnevõrra tööviljakus, kasvades prognoosi kohaselt 1,8 protsenti.

Valitsussektori netotulud kahanevad erinevatel põhjustel, sealhulgas hoonete energiatõhustamise toetuste ja fossiilkütuste aktsiisilaekumiste vähenemise tõttu. Netotulude vähenemist hinnatakse 141 miljonile eurole aastas.

Kodumajapidamiste ostujõud suureneb paljuski tänu sellele, et hoonete energiatõhususe ning kütuste kasutamise efektiivsuse suurenemisel vähenevad kulutused energiale ja kütustele. Ostujõu kasvuks hinnatakse aastas 153 miljonit eurot.

Visioonidokumendis «Kliimapoliitika põhialused aastani 2050» seatakse eesmärgiks kärpida aastaks 2050 Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Keskkonnaministeerium saatis dokumendi kolmapäeval teistele riigiasutustele ja huvigruppidele tutvumiseks.