Kahjumit teeniv elektriautode kiirlaadimisvõrk võib peagi minna erastamisele

Elektriauto laadimispunkt Põlvamaal Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Kui enamikus Euroopa Liidu riikides toetavad võimud elektriauto ostu aina hoogsamalt, siis Eesti ülihelde kampaania sai üsna järsu lõpu ning pole ka välistatud, et kiirlaadijavõrkki pannakse varsti müüki.

«Kui rääkida puhtalt otsetoetustest sellisel kujul, nagu Eestis esmase lansseerimise käigus pakuti, siis lähiaastatel ei ole tõesti kavas anda otsetoetust elektriautode soetamiseks - sel moel, et riik makab 10 000 eurot auto hinnast kinni,» rääkis majandusministeeriumi (MKM) avalike suhete nõunik Mihkel Loide, vahendab Autoleht.

Sama tume tulevik, nagu on elektriautondusel, paistab peagi tabavat ka suure hooga valmis ehitatud kiirlaadijavõrku, mida kuni 2017. aasta lõpuni haldab ABB. Küll aga tunnistab Kredexi kõneisik Joonas Kerge, et praegu kliendibaasi ja hinnatuse juures kiirlaadijavõrk enda ülalpidamise kulu tasa ei teeni. 

«Kredex finantsasutusena ei ole pikas perspektiivis loogiline kiirlaadimisvõrgu omanik või haldaja,» sõnas MKMi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda. Ta lisas, et otsus kiirlaadimisvõrgu edasise tuleviku osas tehakse selle aasta lõpus.

Võrgustiku välja ehitanud ABB ei ole ettevõtte automaatikaprojektide äriüksuse Eesti juhi Mart Tuulingu sõnul selle võimalikku ostu arutanud: «Sellise infrastruktuuri omamine ei kuulu ABB tegevusvaldkonda, ABB tegeleb tootmise ning seadmete, projektide ja korrashoiuteenuste müügiga.»

Üleriigilises võrgus on praegu 167 kiirlaadijat ehk üks peaaegu iga seitsme elektriauto kohta. Laadijaist 102 on linnades (nt Tallinnas 29, Tartus 11, Pärnus 5 ja Narvas 2) ning 65 suuremate maanteede ääres keskmiselt iga 40 kuni 60 kilomeetri kaugusel üksteisest.

Üsna vähe kasutatakse Kredexi andmetel laadijaid Ida-Virumaal, saartel ja Lõuna-Eestis. Kõige väiksema kasutusega laadija asub Luhamaal.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Autolehest.