Riigikogu võttis vastu energiamajanduse korralduse seaduse

Riigikogu istungitesaal. Uus koosseis koguneb esmaspäeval, 10. aprillil. Foto: Erik Prozes

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks energiamajanduse korralduse seaduse, mis annab suuniseid energiatõhususe saavutamiseks energia tootmisel, tarbimisel ja jaotamisel. Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, mis näeb ette kohustusi avalikule sektorile ja erasektorile, teatas riigikogu pressiteenistus.

Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse (162 SE) poolt hääletas 68 ja erapooletuid oli 2 riigikogu liiget.

«Seaduse rakendamine aitab riigil suurendada veelgi energiajulgeolekut tänu energia sõltumatuse kasvule, vähendades sealjuures primaarenergia ehk maavarade ja kütuste tarbimist. Samuti aitab seadus piirata kasvuhoonegaaside heidet,» ütles majanduskomisjoni liige Kalle Palling (Reformierakond). «Energiatõhususe suurendamine on hea vahend nende probleemide lahendamiseks, eelkõige Eestis, kus majanduse energiaintensiivsus on Euroopa Liidus esirinnas. Primaarenergia tarbimise suhe sisemajanduse kogutoodangusse on Eestis kolm korda suurem Euroopa Liidu keskmisest.»

Energiamajanduse korraldamise seadus koosneb teemaplokkidest. Seaduse kohaselt tuleb avalikul sektoril, eelkõige keskvalitsusel, olla eeskuju energiatõhususes. Keskvalitsuse asutusi kohustatakse rekonstrueerima aastas kolm protsenti oma hoonetest vähemalt energiatõhususe miinimumnõuete ehk D-klassi tasemel. Samuti kohustatakse keskvalitsuse asutusi riigihangete läbiviimisel hankima edaspidi vaid kõrgemasse energiatõhususe klassi kuuluvaid hooneid, teenuseid ja tooteid, niivõrd kui see on majanduslikult põhjendatud.

Seaduses on üheks teemaplokiks riigi kohustus saavutada energiasäästu igal aastal 1,5 protsenti kogu riigis lõpptarbijale müüdavast energiast 2020. aastani. See tähendab kokkuhoitava energia kogust Eestile sel perioodil 7,1 teravatt-tundi. Selleks rakendatakse poliitmeetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest.

Poliitmeetmete planeerimiseks pannakse tarbimisteabe andmise kohustus suurematele energiaettevõtetele, kes peavad mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui tagantjärele. Samuti näeb seadus ette lõpptarbijatele individuaalsete ja küttekulujaoturite või -mõõturite paigaldamist seal, kus nende kasutamine on majanduslikult mõistlik. Direktiivi nõude kohaselt on seaduses kohustus teha iga nelja aasta tagant suurettevõtetes energiaaudit, et luua eeldused ulatusliku energiasäästu saavutamiseks tööstussektoris laiemalt.

Seadusega rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi (Reformierakond) hinnangul on tegemist 24. tunnil saavutatud kompromissiga, mistõttu pole lõpplahendus ideaalne. «Seaduse vastuvõtmisega maandasime riskid võimaliku kohtumenetluse algatamiseks Eesti riigi vastu direktiivi mitteülevõtmise pärast, mis halvima stsenaariumi korral tähendanuks trahvi 3,6 miljonit eurot aastas. Tunnustan kõiki osapooli saavutatud konsensusliku otsuse ja operatiivsuse eest,» ütles Kivimägi.

Seadus jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Mõned sätted jõustuvad 1. oktoobril ja tuleva aasta 1. jaanuaril nagu näiteks nõuded avaliku sektori energiatõhusatele ostudele.