Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/06/16/5515837t1h28bf.jpg)
Kui teisipäeval Tallinnas toimunud Rail Balticu projekti tutvustaval üritusel keskendus Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht ennekõike reisijateveoga kaasnevatele eelistele, siis Tallinna Sadama juht juhtis tähelepanu ka skeptilisusele, mis puudutab võimalikke kaubavedusid.
«Tegemist on Balti riikide selle sajandi suurima infrastruktuuri koostööprojektiga, mis lubab meil transportida 5 miljonit reisijat ning 16 miljonit tonni kaupu aastas. Tehniline projekt ja uuringud saavad valmis 2020. aastal ning uue raudteeliini ehitus lõpeb Balti riikides 2025 aastal,» sõnas RB Rail AS tegevjuht Baiba Rubesa.
Ta lisas, et sellega, et Rail Baltic ühendab 730 kilomeetrisel lõigul omavahel Kaunase, Riia, Pärnu ja Tallinna ning loob ühendused peamiste transpordisõlmedega, tagatakse ka riiklike majanduste mitmekülgne ja jätkusuutlik arengu ning parandatakse reisijate liikuvust põhja-lõuna suunal. Rubesa sõnul on Rail Baltic terve Euroopa seisukohalt prioriteetse projektiga, kuna see tagab puuduolevad olulised lõigud Euroopa raudteetranspordisüsteemis.
Tallinna Sadam juhatuse esimees Valdo Kalm märkis seejuures, et kui reisijate liikluse osas on kõigis kolmes Balti riigis Rail Balticu toetus kõrge, siis kaubavedude osas ollakse skeptilisemad. «Samas Soome enda jaoks juba näeb Rail Balticu vajalikkust ja pakutavaid võimalusi. Samal ajal on juba märgata, et ka Eesti ettevõtjad tajuvad üha enam, milline potentsiaal on Muuga multimodaalsel kaubaterminalil koosmõjus Vuosaari konteinerterminaliga,» lausus Kalm.