Üksiküritajast Tšehhi võitleb ELi maksupettuste vältimise reformidele vastu

Tšehhi rahandusminister Andrej Babiš Foto: David W. Cerny/Reuters

Tšehhi rahandusministri «võimatud» nõudmised võivad lammutada Euroopa Liidu plaani, mille eesmärgiks on võidelda ettevõtete maksupettuste vastu.

Samal ajal, kui Euroopa Liidu institutsioonid teevad suuri pingutusi, et tugevamat kontrolli nende ettevõtete üle, kes püüavad maksudest kõrvale hiilida, on Tšehhi valitsus teerullitaktika muutunud tõsiseks ohuks nendele algatustele, vahendab Politico.

Nimelt on üksiküritajast Tšehhi rahandusminister Andrej Babiš otsustanud öelda kindla ei ELi kavandatavatele poliitikameetmetele. Euroametnike sõnul on Babiš ülejäänud liikmesriigid selle taktikaga põhimõtteliselt pantvangi võtnud ja on üsna tõenäoline, et kui enne suve maksureformide osas üksmeelele ei jõuta, siis pärast suvepuhkust selle teema juurde ka enam tagasi ei tulla. 

Ainus, mis võiks panna Tšehhi valitsust meelt muutma, on see, kui Euroopa Komisjon teeb neile erandi Euroopa kehtestatud käibemaksu määra osas, kuna siis saaks Tšehhi paremini võidelda ka võimalike maksupettustega. Küll aga on andis Babiš Komisjonile otsuse langetamiseks väga lühikese tähtaja: selle nädala reede.

Miljonärist Babiš, kes sai võimule just tänu oma rahale, on selles osas kompromissitu: «Minu selge veendumus on, et maksureform peab hõlmama nii otseseid kui kaudseid makse,» sõnas ta Politicole. Küll aga on tema taktika täielikult välja vihastanud Euroopa Liidu institutsioonid. 

«Ma ei ole mitte kunagi varem näinud kedagi, kes sellist teerulli taktikat kasutaks, « nentis üks kõrgetest euroametnikest, lisades, et Tšehhi rahandusministri nõuded on «võimatud».

Samas ei ole Babiši taktikal palju poolehoidu ka kodus, kohalike ettevõtjate sõnul võib ta niivõrd äärmuslike sõnavõttude tõttu pigem populaarsust kaotada. Küll aga avaldas üks Praha restoranipidaja muret selle üle, kui Euroopa käibemaksureform Tšehhisse jõuab, siis tähendab see terve rea väikeettevõtetele äri sulgemist.

«Näiteks need söögikohad, kuhu keskmise sissetulekuga inimesed käivad 65 krooni (ehk 2,37 euro) eest guljašši sööma ja 20-kroonist (0,73-eurost) õlut joomas, need kaovad kindlasti,» nentis anonüümseks jääda soovinud ettevõtja.