Kuidas töövestlusel enda ebaõnnestumistest rääkida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud tööandjad soovivad, et kandidaadid räägiks töövestlusel lisaks oma kordaminekutele ka ebaõnnestumistest. Fast Company annab head nõu, kuidas sellest olukorrast auga välja tulla.
Ära mängi märtrit
Kui sa hakkad tööintervjuul ebaõnnestumistest rääkides süüd teiste peale veeretama, mõjub see sinu eduvõimalustele hävitavalt. Potentsiaalne tööandja võib arvata, et sa hakkad ka edaspidi teisi oma hädades süüdistama ning ei suuda enda tegude eest ise vastutada. Samas ei ole mõtet võtta ka asjatult kogu süüd enda peale. Konkreetset olukorda kirjeldades tuleks lihtsalt olla võimalikult aus.
Hoidu järsust sõnakasutusest
Sinu eesmärgiks peaks olema ebaõnnestumise võimalikult täpne kirjeldamine. Seetõttu tuleks kindlasti hoiduda omadussõnadest nagu rumal, idiootne, mõttetu, vastututustundetu, hoolimatu jne.
Isegi kui sa tõepoolest käitusid rumalalt või vastutustundetult, ei ole seda vaja sõnades üle rõhutada ja sellega endale tuhka pähe raputada. See jätab tööandjale mulje, et sa ei ole tegelikult olukorda enda jaoks lõpuni lahti mõtestanud ja läbi analüüsinud, kuna see tekitab sinus ikka veel tugevaid emotsioone.
Rõhuta seda, mida ebaõnnestumisest õppisid
Parim viis enda ebaõnnestumisi positiivses valguses näidata, on kirjeldada, mida sa nendest õppisid ning millist kasu sa neist tulevikus võid lõigata.
Sellega demonstreerid oma intervjueerijale kahte asja. Esiteks oled sa võimeline oma ebaõnnestumistest õppima ja edasi minema. Teiseks näitab see ka sinu võimet olukordi konstruktiivselt analüüsida.