/nginx/o/2019/07/13/12361981t1h2250.jpg)
/nginx/o/2016/05/18/5401753t1h44b1.jpg)
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid OÜ (VL) kinnitas täna, et ettevõte on esitanud Euroopa Komisjonile kaebuse keelatud riigiabi asjus.
Leedo firma esitas Euroopa Komisjonile Eesti riigi vastu kaebuse (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuivõrd kaebust menetletakse, ei pea Väinamere Liinid OÜ võimalikuks menetluses olevat kaebust pikemalt kommenteerida,» lisati ettevõttest.
VL väidab süüdistuses, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis keelatud riigiabi Tallinna Sadama tütarettevõtetele TS Laevad OÜ ja TS Shipping OÜ, et kindlustada nende võit mandri ja suursaarte vahelise liiniveo hankel 2014. aasta 10. Oktoobril, kirjutas tänane Postimees.
Näiteks aitas majandusministeerium VL väitel Tallinna Sadama tütarettevõtetel pakkumust ette valmistada, palgates oma kulul advokaadid. Samuti moodustati 2013. aasta novembris toonase majandusministri Urve Palo käskkirjaga komisjon, mis aitas TS Laevu hanke dokumentatsiooni koostamisel. Viimasesse kuulusid MKMi esindajad Merike Saks ja Merily Must.
VL väidab, et lisaks andis riik ühispakkujale Tallinna Sadama kaudu finantsabi, kui viimane tasus pakkumuse tagatiseks vajalikud 50 000 eurot.
Sellega süüdistused veel ei piirdu. Kuigi tõendeid selle kohta pole, kahtlustab VL, et ministeerium võis ebaseaduslikult lekitada Tallinna Sadamale Väinamere Liinidelt varem avatud hankemenetluses saadud detailse pakkumuse, mille pealt riigifirma pakkumus maha kirjutati. Nimelt oli 2014. aasta septembris osalejatel järgmises hankevoorus vaid nädal aega, et esitada detailset eelarvet ja teisi andmeid sisaldav pakkumus.
«Ühispakkujad ei oleks ilma kõrvalise abita saanud neid andmeid esitada. Veelgi enam, jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik esitada kütusekulu ja määrdeainete andmed, kui laevu ei olegi veel olemas ja puuduvad mistahes detailsed projektid nende laevade kohta,» seisab VL süüdistuses.
Ka hanke tingimused olid laevakompanii hinnangul kehtestatud niimoodi, et ühispakkujatel oleks eelis. TS Laevad ja TS Shipping ei pidanud tõendama, et suudavad laevu tähtajaks hankida. Riigile kuuluvate ettevõtetena ei pidanud nad ka arvestama riskiga, et laevu pärast lepinguperioodi lõppu välja ei osteta.
«Riigipoolne õigusvastane ühe pakkuja eelistamine on toonud kaasa olukorra, kus riik on sõlminud hankelepingu riigile kuuluva äriühingu tütarettevõtjatega ning sisuliselt välistanud ausa konkurentsi,» väidab VL.
Veelgi enam: laevakompanii seitse kuud valminud õigusanalüüsi järgi ei oleks Tallinna Sadama tütarettevõtted oma seotuse tõttu riigiga üldse tohtinud hankel osaleda.
Toonane majandusminister Urve Palo avaldas 2014. aasta oktoobris vahetult pärast TS Laevade pakkumuse edukaks tunnistamist lootust, et VL hanget ei vaidlusta, ent selleks tuleb valmis olla. «Saaremaa Laevakompanii on vaidlustanud eelmise hanke tulemused ja valmis peab ikka olema. Loodame, et seda ei tehta, aga valmis peab olema,» ütles minister.
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal kommenteeris, et igal Eesti kodanikul ja ettevõttel on põhiseaduslik õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtu või mõne Euroopa institutsiooni poole. «Neil samadel parvlaevahanke teemadel on riik ja Väinamere Liinid vaielnud mitmes kohtuasjas kuni riigikohtuni välja. Lisaks juurde erinevad muud menetlused, kokku üle 40 episoodi,» ütles ta.
«Üheski kohtuastmes riigikohtuni välja ei ole Väinamere Liine saatnud edu. Ei ole põhjust arvata, et kaebuses Euroopa Komisjonile tuleks välja uusi argumente, mis seaks kahtluse alla juba jõustunud kohtuotsuste õiguspärasuse,» lisas minister.
Euroopa Komisjonile on varemgi esitatud Eesti riigi vastu kaebus keelatud riigiabi asjus. Eelmine kord lõppes see Eesti kahjuks tehtava otsusega, kui komisjon jõudis pärast põhjalikku uurimist järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees, mis on vastuolus ELi riigiabieeskirjaga. Estonian Air teatas minut pärast komisjoni samasisulise pressiteate avaldamist, et firma juhatus otsustas lõpetada oma äritegevuse, sest lennufirma pidi otsuse järgi maksma Eesti riigile tagasi aastatel 2010-2013 saadud finantsabi.