Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uue lihatööstuse loojad jäävad tehingu maksumuse osas salapäraseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Vastse-Kuuste lihatööstus sulges hiljuti uksed, kuid juba sügisest hakkab seal uue brändi alla sealihatooteid tootma Ühistu Eesti Lihatööstus.
Vastse-Kuuste lihatööstus sulges hiljuti uksed, kuid juba sügisest hakkab seal uue brändi alla sealihatooteid tootma Ühistu Eesti Lihatööstus. Foto: Kristjan Teedema / Postimees
  • Uue lihatööstuse alla koondunud seafarmides on kokku 125 000 siga.
  • Tootmisega plaanib ühistu alustada sügisest ja jõuluks tuua kaks uut tootesarja.
  • Tehingu maksumus jäi alla 10 miljoni euro.

Vastse-Kuuste lihatööstuse müük äsjaloodud Ühistu Eesti Lihatööstusele, mida valmistati ette umbes pool aastat, jäi asjaosaliste sõnul küll alla 10 miljoni euro, kuid täpsematest summadest taasiseseisvumisaja esimese ühistulise lihatööstuse loojad rääkida ei soovi.

«Kindlasti huvitab teid, mis oli selle tehingu hind. Võin selle ka välja öelda - hind oli mõlemale poolele sobilik,» naljatas äsjaloodud ühistulise lihatööstuse nõukogu esimees ja seakasvatusettevõtte Markilo OÜ omanik Urmas Laht ajakirjanike küsimustele, kes soovisid teada Vastse-Kuuste lihatööstuse müügitehingu täpset maksumust. 

Tegemist on esimese taasiseseisvumisaja järgse ühistulise lihatööstusega, mille omanikud on eranditult kõik Eesti seakasvatajad. Tehing võttis aega pool aastat ja seda peab Laht tehingupartnerite arvu arvestades väga kiireks. Lisaks omanikele finantseerisid tehingut nii Maaelu Edendamise Sihtasutus kui Tallinna Äripank. Ka seda, kui suur oli kaasfinantseerijate osakaal tehingus, ei soovinud Laht täpsustada. 

«Maaelu Edendamise Sihtasutuse toetus oli piisavalt suur, et tehing ära teha. Osakaal jagunes partnerite vahel niimoodi, et 100 protsenti tuli kokku,» lausus Laht. Küll oli ta valmis täpsustama, et tehingu maksumus jäi alla 10 miljoni euro. «Hinna osas me oleme kokku leppinud, et sellest me avalikult ei räägi. Hind oli meie jaoks mõistlik ja ka müüja jaoks mõistlik. Muidu poleks seda tehingut toimunud,» selgitas Laht.

Kaks ekspordipotentsiaaliga esindustoote sarja

Senine Vastse-Kuuste bränd jääks edasi Atria Eesti kasutada, uus lihatööstus on praegu välja töötamas oma brändi, mida loodetakse hiljemalt sügisel koos tootmise alustamisea esitleda. Aasta lõpuks plaanib lihatööstus turule tulla kahe kvaliteettoote sarjaga, millel nähakse eksporditurgusid ka väljaspool Eestit. «Huvilisi meie kavandatava toote vastu on nii Läti poole pealt kui Rootsi poole pealt,» sõnas Laht.

Vastloodud Ühistu Eesti Lihatööstus koondab enda alla kümme Eesti seakasvatajat, kelle farmides kasvab kokku 125 000 siga. See on pool sellest sigade hulgast, mis Rakvere Farmid aastas töötleb. «Tõsi, ega me esialgu selle tootmisega niimoodi edasi ei suuda minna, et meil kohe 100 protsenti see rakenduda saab,» sõnas Laht, viidates sellele, et ühistusse liitunud farmeritel on ka muid müügikanaleid, mille varustamist nad ka pärast ühistu loomist peavad jätkama.

Saimre Seakasvatuse OÜ on näiteks üks nendest ettevõtetest, kellel on mitmeid erinevaid partnereid, kellele sigu müüakse. Praegu n-ö vabade sigade hulk, mis võiks uude ühistulisse lihatööstusesse minna, hindab ettevõtte omanik Toivo Teng umbes 300 seale. «Ma olin viimane liituja ja minu kaalutluse aluseks olid valusad kogemused AS Terele piima müümisel,» räägib muidu kümne tuhande pealise seafarmi omanik, kes peab paremaks riske jagada.

«Pärast Vene turu kinniminekut on sigade realiseerimisega olnud raskusi,» põhjendas ühistuga liitumist Lääne-Virumaal sigu kasvatava SF Pandivere OÜ omanik Aare Kalson, kelle ettevõttel seni ei ole olnud lepingulisi suhteid ühegi lihatööstusega ja on praegu sigade arvu vähendanud 450 seani. Ühe osa oma tootmisest plaanib Kalson sarnaselt Tengiga suunata sügisest Vastse-Kuustesse, küll peaasjalikult selleks, et laiendada oma sealihaturgu. Seni on SF Pandivere realiseerinud sealiha Tartu piirkonnas Rotax Lihapoe nime all.

Loob kuni 100 töökohta

«Ega neil ettevõtetel, kes oma sigu ise kasvatavad, lihtsad ajad ole olnud. Rasketel aegadel tuleb teha raskeid otsuseid ja meie otsustasime oma tootmise Valka koondada,» kommenteeris Vastse-Kuuste lihatööstuse sulgemist ja müüki senine omanik Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm. Ta avaldas lootust, et seni Atria all töötanud ja nüüd koondatud 40 töötajat leiavad peagi töö sügisel tegevust alustavas lihatööstuses. 

Urmas Lahe kinnitusel võib töötajate arv uues tööstuses selle täisvõimsusel tööle hakkamise järel küündida kuni 100 inimeseni. Lähiajal ta partnerite kasvu väga tõenäoliseks ei pea, huvi kasvu peab tõenäoliseks pärast paari aastat, kui ettevõttel on esimesed kasuminumbrid ette näidata.

INFOKAST

Ühistu Eesti Lihatööstus

  • Uue lihatööstuse alla koondunud seafarmides on kokku 125 000 siga, mis on poole vähem kui Rakvere Farmidel.
  • Tootmisega plaanib ühistu alustada sügisest ja aasta lõpuks tulla välja kahe kvaliteettootesarjaga, mille ekspordipotentsiaali nähakse ka Lätis ja Rootsis.
  • Ühistusse Eesti Lihatööstus kuulub 10 Eestis tegutsevat seafarmi, nende hulgas: Markilo OÜ, Viru Mölder OÜ, SF Pandivere OÜ, Hinnu Seafarm OÜ, Saimre Seakasvatus OÜ.

Allikas: Postimees

Tagasi üles