Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/06/15/5513177t1h9b21.jpg)
Rododendronite aretamisele pühendunud ja kauni ilumetsa omanikud Malle ja Kaarel Voitk jagavad näpunäiteid.
- Rododendroni peenrapinnas peab olema õhuline – kui juba kord istutatud, ei tohi seda enam tallata.
- Parim multš on männiokkad ja tammelehed, need parandavad ka mulla pH-taset.
- Rododendronid ei talu liigniiskust ja seepärast sobivad neile väga hästi kõrgpeenrad.
- Eesti sisemaale sobivad väga hästi Soome Mustila arboreetumist pärit sordid («P.M.A.» «Tigerstedt», «Haaga», «Mikkeli»), mis on väga külmakindlad.
- Kui heitlehiselisi taimi võib istutada lauspäikese kätte, siis igihaljastele see alati ei sobi. Kui nad saavad liiga palju varakevadist päikest, võib neid varjata.
- Mitte mingil juhul ei tohi rododendronit istutada muru sisse uuristatud auku, sest taim jääb sinna kiratsema või hukub mõne aastaga.
- Õitsenud õied võib ära murda, sest siis on juurekasvul järgmisel aastal rohkem jõudu.
- Rododendronid võiks kasvada mitmekaupa, sest tänu mükoriisale (seenjuur) abistavad nad üksteist kasvamisel.
- Kui rododendroni oks hakkab roomama, võib seda tugevalt tagasi lõigata, et see hakkaks ajama uusi püstiseid kasve.