/nginx/o/2009/03/09/146093t1h35e9.jpg)
Erinevalt sõiduteedest, ei tohi jalgteedel libeduse puhul kasutada ei liiva ega soola, kuna liiv tolmab ning sool on keskkonnakahjulik ja rikub jalatseid. Selle asemel saab libeduse tõrjeks kasutada killustikku ja jääsulatusvahendeid.
K-rauta: libedatõrjeks sobib hästi killustik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
K-rauta üldehituse tootejuht Raul Visnapuu sõnul sobib paksema jääkihi puhul libeduse tõrjeks kõige paremini liivatamiskillustik, mida kasutatakse nii jalgteedel kui ka õuealadel.
«Rusikareegel on, et ühest kilost liivatamiskillustikust jagub libeduse tõrjeks ligi viiele ruutmeetrile. Seega jagub 25-kilosest paberkotist põhiliste liikumisteede katmiseks,» ütles K-rauta tootejuht Raul Visnapuu.
Liivatamiskillustik on reeglina kaljust või kruusakivist purustatud, sõelutud ja kuivatatud kivimaterjal, mille tera suurus on 2-6 mm. Graniitliiva värvus on tumehall ja punane, mis paistab lumisel ja jäisel pinnal paremini silma. Liivatamiskillustiku kasuks räägib asjaolu, et see ei külmu ning seda on lihtne ja mugav transportida ja ladustada. «Samuti on liivatamiskillustik korduvkasutatav, sest kevadel kokkukogutud killustiku saab sügisel uuesti maha puistata,» märkis Visnapuu.
Õhema jääkihi sulatamiseks on olemas nüüdisaegsed keemilised jääsulatusvahendid ning jää lõhkumiseks ei ole vaja kasutada füüsilist jõudu. «Olenevalt jää paksusest ja temperatuurist, kulub jääsulatusvahendeid 15-150 grammi ruutmeetri kohta,» ütles Visnapuu. Kokkupuutel töödeldava pinnaga eraldavad jääsulatusvahendid aktiivselt lume ja jää sulatamiseks vajalikku soojust. Reeglina need madalal temperatuuril ei külmu ega jäta ka pinnakatetele jälgi.