/nginx/o/2016/06/15/5513133t1h51a6.jpg)
Kui veel mõned kuud tagasi pakkus Nordea Eesti kasvuprognoosiks 2 protsenti, siis nüüd langetas pank selle 1,9 protsendini. Küll on pank seisukohal, et majanduskasvu madalpunktist ollakse läbi ja Eesti heaolu arengu võtmeks on nüüd tootlikkus.
Nordea näeb Eesti majanduskasvu võtit tootlikkuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti pikemaajaline elatustaseme lähenemine euroala keskmisele sõltub tööjõu pakkumise piiratuse tõttu üha rohkem tootlikkusest ja seda toetavatest struktuursetest muutustest. Eesti kasvustrateegia peitub nutikas spetsialiseerumises,» ütles Nordea majandusanalüütik Tõnu Palm. Ta lisas, et see tähendab eelkõige keskendumist tehnoloogiakesksetele eksportivatele harudele, mis koostöös IKT sektori teenustega tõstaks ekspordi lisandväärtust.
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduskasv madalpunkti läbinud ja kasvab järgnevatel aastatel mõõdukas tempos euroala keskmisest kiiremini - vastavalt 1,9 protsenti 2016. aastal ja 2,7 protsenti 2017. aastal. Palmi sõnul on hetkel küsimus ennekõike kasvukiiruste erinevuses ning selles, kuidas demograafiliste väljakutsete taustal elatustaseme kasvutempot kiirendada.
Esmakordselt viimase 17 aasta jooksul kasvas Eesti rahvastiku arv möödunud aastal positiivse rändesaldo toel ca 0,2 protsenti. Samas on suures plaanis tööhõive jõudnud ka maksimumi lähedale- 68,6 protsendiline tööjõus osalemise määr 2016. aasta esimeses kvartalis oli 3 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2007. buumiaastal.
«Tootlikkuse edasise arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks, kuidas jõuab IKT, teaduse ja tehnikaalase tegevuse kasvav panus muude traditsiooniliste eksportivate harude nagu töötlev tööstus müügitulemustesse ja sealt edasi sissetulekute kasvu,» rääkis Nordea analüütik. Küll aga nentis Palm, et investeeringute taastumise väljavaade tehnoloogia-alaseks tiigrihüppeks täna soovimatult aeglane.
«Investeeringute suunamine tehnoloogiliste protsesside moderniseerimisse, eksporti toetavad teaduse ja arendustöö tellimused, kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine jne on kõik näited teguritest, mis soodustavad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu laiemalt majanduses,» lisas ta.
Alates 2002. aastast on IKT-sektori hõive Eestis kahekordistunud, võrreldes kümneprotsendilise kogusektori kasvuga. Hõive programmeerimise ja konsultatsioonide harus on aga rohkem kui neljakordistunud.