Norra poliitikud Suurbritanniale: Euroopa Liidust lahkumine teile ei meeldiks

Norra peaministri Erna Solbergi arvates peaksid britid tõsiselt mõtlema, kas ikka tasub Euroopa Liidust lahkuda. Foto: SCANPIX

Norra peaministril Erna Solbergil on halvad uudised Ühendkuningriigi euroskeptikutele, kes loodavad pärast võimalikku Euroopa Liidust (EL) lahkumist saavutada Norraga sarnased tingimused, vahendab Politico.eu.

Ehkki Suurbritannias on arvatud, et Norra mudel võiks ka saareriigile sobida, näevad norrakad ise selles mitut varjukülge: mõju vähenemine Brüsselis, kõrvalejäämine kaitsepoliitikaaruteludelt ning ELi reeglite vastuvõtmine ligipääsu nimel siseturule. Peaminister Solberg ütleb otse, et brittidele see ei meeldiks. Norra endise ELi asjade ning praeguse kliima- ja keskkonnaministri Vidar Helgeseni sõnul on norrakatel veel üks põhjus, miks nad Brexiti üle ei rõõmustaks. «Meile loeb, et laua taga istuksid riigid, kes arvestavad turgudega ning on keskendunud regulatsioonide vähendamisele,» ütles ta.

Solbergi juhitaval konservatiivsel parteil on endal kogemused ELi liikmesuse debattidest: erakond pooldas 1994. aastal toimunud rahvahääletusel ühenduse liikmeks saamist. Norrakad olid aga teisel arvamusel – 52% hääletanutest oli liitumise vastu. Sarnane oli tulemus ka 1972. aasta referendumil.

Norral on ligipääs enamikule ELi siseturule, sest riik kuulub Euroopa Majanduspiirkonda (EMP, liikmeteks on kõik ELi liikmesriigid ning veel Island ja Liechtenstein – toim.). See tähendab, et ELi põhivabadused – kaupade, teenuste, inimeste ning kapitali vaba liikumine – kehtivad ka Norras. Samas peab Norra üle võtma suure osa ELi seadusandlusest, ilma et neil oleks laua taga sõnaõigust seaduste kujundamise üle.

Olgugi et ELi mõju Norra igapäevaelu suhtes on väga suur, ulatudes hoiatustest sigaretipakkidel kuni tõsiasjani, et poolakatest on saanud riigi suurim vähemusgrupp, ei ole peaministri jutu järgi kellelgi erilist soovi veel kord ELi liikmesuse üle hääletada. Kuigi Solbergi enda partei on jätkuvalt liidu liikmeks saamise poolt, näitavad küsitlused rahva seas vaid 18-protsendilist toetust võimalikule liitumisele.

Kolm neljandikku seadustest EList

Norra ametnikud osalevad tihti ekspertgruppide töös, kus arutatakse Euroopa Komisjoni ettepanekuid, ning riigi ministreid kutsutakse mõnele olulisele kohtumisele, ent Norral puudub õigus hääletada. Solbergi väitel on Norra nagu mõni Brüsselis tegutsev lobiorganisatsioon. Norra kuulub Schengeni alasse, kuid põllumajanduse, kalanduse, kaubanduse, tolliküsimuste ning justiits- ja siseasjade üle otsustab riik ise.

Sellegipoolest peab Norra üle võtma umbes kolm neljandikku ELi seadusandlusest, et osaleda siseturul. Kuningriigi parlamendis võetakse igal istungipäeval vastu viis uut ELi õigusakti, omamata erilist sõnaõigust nende sisu üle. Solbergi sõnul on asjaajamine ELiga läinud veelgi keerulisemaks pärast 2009. aastat, mil Euroopa Parlament sai volitusi juurde. Peaministri sõnade kohaselt suheldi enne otse Euroopa Komisjoni või liikmesriikidega, ent Euroopa Parlamenti on palju keerulisem mõistma panna, miks peaks Norra-sugusel riigil mingeid eriõigusi olema.