/nginx/o/2016/06/12/5502251t1h4160.jpg)
Eesti suuremate eraveekogude hulgas on üksjagu omaaegseid suuri kalakasvatustiike, millest osa kasutatakse sihtotstarbeliselt siiani, ning looduskauneid metsajärvesid, mille ääres omanikud käivad puhkamas.
Kes on Eesti suuremate eraveekogude omanikud? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veekogud on eravaldusse sattunud 90ndatel aastatel maade tagastamise käigus või ostetud avalikult oksjonilt ning enamik suurematest veekogudest asub kinnistutel, kus lisaks veealusele maale on ka hektarite viisi muud maad, kirjutab Äripäev.
Eestis on kolm erakätes olevat kinnistut, kus veealust maad on enam kui sada hektarit. Kinnistuid, kus veealust maad on vähemalt 16 hektarit, on kokku 19 kogupindalaga 852 hektarit ehk 8,52 km². Seega paarikümne suurema eraveekogu pindala on natuke suurem kui Mustamäe linnaosa (8,15 km²) ja väiksem kui Türi linna territoorium (9,79 km²).
Kui kalakasvatuseks mõeldud tiigid ja paisjärved on eraterritoorium ega ole mõeldud avalikuks kasutamiseks, siis suuremate eravalduses olevate veekogude hulgas on ka mitmeid looduslikke avalikke järvi.
Loe pikemalt Äripäevast.