Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/05/06/362340t1hb5fb.jpg)
Olukorras, kus Belgia riigivõlg on euroala suurimaid ja tõrksad parteid juba kuus kuud valitsust moodustada ei suuda, on võlaturud üha enam seda meelt, et antud küsimusele tuleks vastata jaatavalt.
Juba kaks korda kahe kuu jooksul – ja viimane kord möödunud nädalal – tegid Belgia riigivõlgade tootlused järsu jõnksu. Vahe Belgia ja Saksa 10-aastaste võlakirjade vahel kerkis ligi poole protsendi võrra, enne kui tagasi vajus.
Kuigi tasemed ei küüni veel kaugetki sinna, kus Kreeka ja Iiri tootlused abipakettide künnisel kõrgusid, on jõnksud siiski muutnud murelikuks nii Belgia ajutise valitsuse kui Euroopa Liidu ametnikud – kes on juba niigi ametis Portugali ja Hispaania kuristiku veerelt tagasi tirimisega.
Samas kinnitavad valitsusametnikud ja mitmed finantsanalüütikud, et Belgial ei ole Euroopa perifeeriaga just palju ühiseid probleeme.
Belgia ettevõtjate liidu juht Rudi Thomaes ütleb, et nad ei lange kuidagi samasse kategooriasse kui Portugal, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania: «Me oleme rikas maa... ja meil ei ole selliseid probleeme tootlikkusega nagu neil.»
Erinevalt Kreekast kõneleb Belgia ajalugu pikaajalisest finantsilisest korrektsusest. Riik on juba kolm aastakümmet kõrge võlatasemega elanud ja alati õigel ajal ära maksnud. Samuti ei ole tulnud ette kinnisvaramulle, nagu juhtus Iirimaal. Tänavu peaks Belgia majandus kasvama 1,8 protsenti, mis on üle euroala keskmise. Abiks on Euroopa staartegija Saksamaa lähedus.
See taganttuul on aidanud Belgial hoida riigivõlga kerkimast. Kui 2010. aastal oli eelarvepuudujääk 4,6 protsenti, siis tänavu lubab ajutine valitsus selle allpool 4,1 protsenti hoida. Mis oleks 0,5 protsenti alla eurotsooni keskmise. Praeguste prognooside valguses väidab valitsus, et saab eelarve 2015. aastaks tasakaalu.
«Kuigi meie võlg on suur, erineb eelarvetrajektoor perifeeriast täielikult,» ütles ajutise valitsuse juht Yves Leterme möödunud nädalal Financial Timesile.
Viimasel ajal on olukorda pingestanud märgid sellest, et läbirääkimised alalise valitsuse moodustamiseks on taas liiva jooksnud. Leterme’i habras koalitsioon kukkus aprillis hollandi- ja prantsuskeelsete kogukondade erimeelsuste tõttu kokku ja alates juunikuistest valimistest ei paista uut valitsust kusagilt.
Seetõttu ei ole võetud kasutusele ka mingeid kasinusmeetmeid, nagu see ülejäänud euroalas kombeks on saanud – kuigi Belgia riigivõlg on 97,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Suurem võlakoorem on vaid Kreekal ja Itaalial, Iirimaa on umbes sama pulga peal.
«Mingil hetkel tuleb aeg, mil investorid nõuavad suuremat poliitilist stabiilsust,» ütles riikliku laenuameti kapitaliturgude osakonna juhataja Anne Leclercq.
Leterme möönis, et sisepoliitilised võitlused tekitavad investoritele ebamugavusi, kuid kirjutas võlakirjade tootluste jõnksud ka teatava «irratsionaalsuse elemendi» arvele.
Ummikseisule vaatamata suutis ajutine valitsus hiljutistele turukõikumistele kiiresti reageerida. Suurimaks saavutuseks oli kõigi parteide toetuse kindlustamine kulukärbetele, mis avalikustatakse veebruaris.
Teine mureallikas on finantssektor. Belgia pangad olid esimeste hulgas, mis finantskriisi puhkedes abi palusid. Samuti on neil siiamaani kontol suurtes kogustes riskantseid perifeeria riigivõlakirju.
Mõnede meelest võib perifeeria-nakkus just seda kanalit kaudu Belgiale külge hakata. «Pangandussektor on üsna habras,» ütles Emilie Gay konsultatsioonifirmast Capital Economics. «Kui mujal rohkem maksekatkestusi tuleb, võib mõju Belgiale olla reaalne ja kiire.»
Teiselt poolt tuleb Belgiale kasuks eraisikute säästude kõrge tase: majapidamised panevad kõrvale 18 protsenti oma brutosissetulekust, mis on Euroopa parim näitaja.
Netoeksportijana ei ole Belgial samuti vajadust võla finantseerimiseks kapitali importida. Suur osa võlast kuulub Belgia investoritele.
Ükskõik kui palju me aga Belgia tugevatest alustest ei räägiks, tootluste vahe Saksamaaga püsib jonnakalt üle 1 protsendi taseme. Mis on kaks korda rohkem, kui enne valitsuse kokkuvarisemist.
Leclercq ütleb: «Euroala nakkuse jutud keerlevad Belgia ümber siiski peamiselt seetõttu, et meil ei ole valitsust.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.