Leedo tahab seoses praamihankega nõuda riigilt 100 miljonit kahjutasu

Vjatšeslav Leedo Foto: Eero Vabamägi

Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo plaanib seoses parvlaevahankega esitada Eesti riigi vastu kaebuse Euroopa Komisjonile ja nõuda seeläbi riigilt 97-98 miljonit eurot kahjutasu.

«Praegu on juba lõpustaadiumis kaebus Euroopa Komisjonile. Kõik kirjeldus. Esimesed analüüsid on tehtud protseduuri läbiviimise kohta,» rääkis Leedo 12. mail kohtumisel riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoniga.

«Meil võttis aega seitse kuud läbitöötamiseks ja 90 protsenti on tõenäosus, et on jämedalt rikutud üldpõhimõtteid. Kahjutasu pole suur, kuskil 97-98 miljonit eurot,» sõnas Leedo arutelu protokolli kohaselt.

Kõigepealt läheb kaebus Leedo sõnul Euroopa Komisjonile, sealt kohtusse. «Kui selgub, et on rikkumised, siis riigil ripub kaelas selle raha tagastamine, pluss kahekordne trahv ja järgmine samm on meie kahjude hüvitamine. Kokku võib minna ligikaudu 300-400 miljonit eurot,» ütles Leedo.

Leedo sõnul pidas ka Saaremaa Laevakompanii läbirääkimisi Poola Remontowa tehasega kahe parvlaeva ostuks. «Laevad olid natuke väiksemad. Projektid olid – üks oli 86 meetrit, teine 156 meetrit, kaks laeva projekti. Nad on veidi projekti muutnud. Praegu on need projektid laeva pikkusega 114 meetrit,» rääkis Leedo.

Läbirääkimistel pakkus Remontowa tehas Leedo sõnul laeva ehitamise hinnaks 24,4 või 24,5 miljonit eurot. «Meie loobusime ja töötasime ise uue laeva projekti välja,» lisas ta.

«Nüüd, kui Remontowa on hakanud ehitama tellitud laevu, on selgunud tõsiasi, et rambid ei vasta nendele uutele laevadele, sest konkursi tingimusi on jämedalt rikutud ja kaid ka ei vasta,» ütles ta. «Järgmine samm on see, et kaisid peab pikendama. Üks meeter maksab ligikaudu 1 miljon.»

Teine võimalus on Leedo sõnul panna ankrupostid ülesse, kuid ka see maksab ligikaudu 4-5 miljonit eurot. Laiendamine maksab ka midagi. «Kõige kurvem lugu on Hiiumaa liinil, miks laev ei tohi olla üle 100 meetri, on see et Rukkirahu kanali laiendamine on ees. Kui laevad ehitatakse valmis, siis nelja aasta pärast käib riik välja, et 30-60 miljonit eurot kanalite süvendamiseks.»

Leedo sõnul tema andmetel Poola laevatehases kolmas kuu töö ei käi. «Raha küsitakse juurde. Tähtaegu küsitakse juurde,» ütles ta.

«Türgiga on see asi, et nendel sadamameestel vedas. Nad ostsid ühe laeva, mis norrakad kunagi ehitasid endale. Tegelikult ehitab praegu Türgi ühte laeva, seda, mis on tellitud. Nad ostsid ühe korpuse ära, mis oli juba ehitatud. See on hea. Tänu sellele on nad vist ühe laeva ehitamisega graafikus. Laev oli juba pooleldi valmis ehitatud, kui see konkurss alles käis,» rääkis Leedo.