Rootslased katsetavad kuuetunnist tööpäeva

Ühes Göteborgi autotöökojas rakendatakse kuuetunniseid tööpäevi juba aastaid. Foto on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Töötada sama palga juures kaks tundi vähem kõlab alguses võib-olla pigem naljana. Rootsi linnas Göteborgis on aga mõned ettevõtted otsustanud järele proovida, mis tulemusi toovad kuuetunnised tööpäevad. Vähemalt esialgu on töötajad osutunud rõõmsamateks ja ka tootlikkus on tõusnud, vahendab Tagesschau.de.

Ühes Göteborgi autotöökojas alustati kuuetunnise tööpäevaga juba 14 aastat tagasi. Esmalt oli tegu pilootprojektiga: kaheksatunniste vahetuste asemel töötasid töökoja meistrid kahes vahetuses, – mõlemad kuus tundi päevas – kuid töötajate palk jäi samaks. Tänu töökoja pikenenud lahtiolekuaegadele vähenesid senisele lisatööjõule makstud kõrvalkulud, ettevõtte tulu kasvas neljandiku võrra ning ka klientide rahulolu tõusis, sest nad ei pidanud enam nii kaua teenindamist ootama. Lisaks muutusid töötajad ise rõõmsamaks.

„Selge see, et on märksa meeldivam vaid kuus tundi päevas töötada,“ arvab töökojas leiba teeniv Mats Götesson. Nii jääb tema sõnul aega, et lastele kooli järele minna või neid kodutööde juures abistada.

Autotöökoja positiivsed kogemused on äratanud huvi ka linna teistes ettevõtetes, seda nii era- kui ka avalikus sektoris. Näiteks saab lühemat tööpäeva nautida hooldajana töötav Kafiye Taspinar. Tema töökohas testitakse lühendatud tööpäeva juba üle aasta ning teise aasta möödudes võetakse tulemused kokku. Taspinari jaoks on aga juba praegu kõik kindel. „Me oleme paremini välja puhanud ning pakume oma hoolealustele paremat teenust,“ ütleb naine. Tulemused on head ka ühes Göteborgi haiglas, kus töötajad jäävad harvemini haigeks ning teevad oma tööd senisest tõhusamalt.

Siiski on kuuetunnisel tööpäeval oma varjuküljed, eriti ettevõtjate jaoks, kes peavad palkama rohkem tööjõudu, milleks ei pruugi just avalikel asutustel raha jätkuda. Seepärast ongi isegi mõnes Göteborgi ettevõttes, hoolimata kõigist edusammudest, peetud plaane pikemate tööpäevade juurde tagasi pöörduda. Põhjenduseks tuuakse, et töötajates ei tohi valelootusi äratada, sest pikas perspektiivis ei saa tööandjad endale uut korraldust lubada.

Lahendus võib aga peituda paindlikkuses: juba ammu on paljudes Rootsi firmades võimalik ülemusega kokku leppides töötada ühel päeval rohkem, teisel vähem, või teha lihtsalt üks osa tööst ära kodus olles.