Euroopas süvenev kriis on pannud Saksamaa ja Prantsusmaa üha rohkem rääkima eurotsooni ühtse eelarve- ja ka maksureeglistiku kehtestamisest. Kas ka Eesti senine ettevõtlussõbralik maksukeskkond satub ohtu?
Euroopa kaalub ühiseid maksureegleid
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
17. jaanuar 2011, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy kinnitas lõppenud nädalal, et võtab koos Saksamaa liidukantsleri Angel Merkeliga ette Euroopa majanduste suurema integreerimise ja ühiste rahandusreeglite kehtestamise. «Me ei saa jagada sama valuutat, kuid käituda erinevate strateegiate järgi,» lausus Sarkozy.
Prantsusmaa president sõnas, et Euroopa ühtse majanduspoliitika raames kerkib kindlasti päevakorda Iirimaa ettevõtete tulumaksumäär. «Iirimaa ei saa öelda, et tulge ja aidake meid, samal ajal, kui nende ettevõtete tulumaksumäär on vaid pool naaberriikide omast,» lausus Sarkozy. «Rahaliidus peab valitsema majanduslik ühtlustamine ja kooskõla,» lisas ta.
Nõudmised on ka mõistetavad, sest muidu peavad teised riigid eesotsas Euroopa suurima majanduse Saksamaaga oma rahast kinni maksma kellegi mõõdutundetud möödalaskmised. Ning juhtumisi on see abistatav riik kehtestanud investeeringute ligimeelitamiseks ettevõtetele madalamad maksud ja on võimalik, et just nende seaduste pärast on nii mõnigi investeering Saksamaa asemel Iirimaale läinud.
Ka Eestis on vanade Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt soodne maksukeskkond, eelkõige ettevõtte tulumaksu puudumine, seni kuni kasumit ettevõttest välja ei viida.
«Kui tahad ühist raha pidada, peab olema ka ühtne fiskaalpoliitika ja kehtestatud reeglite üle range kontroll,» kinnitas SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. «Vastasel juhul ei pea kohalikud poliitikud tsentraalsetest reeglitest midagi ja langetavad kohalikule valijale meelepäraseid otsuseid,» põhjendas ta.