/nginx/o/2016/06/13/5507063t1hb35d.jpg)
Riigi nullbürokraatia koostööprojekti koosolekul algatasid täna majandus- ja taristuminister Kristen Michal, ettevõtlusminister Liisa Oviir, rahandusminister Sven Sester ja riigihaldusminister Arto Aas ettevõtluse tegevuslubadega seotud nõuete vähendamise.
Kui nullbürokraatia projekti esimene etapp keskendub bürokraatia vähendamisega seotud ettepanekute elluviimisele, siis nüüd on kavas lisaks mitmetes sektorites lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Algatus puudutab paljusid erinevaid valdkondi, näiteks postiteenuse ja taksoturu suuremat avamist.
MKM kaardistas kõik tegevuslubadest tulenevad erinõuded ning töötab välja metoodikat nende mõjude rahaliseks hindamiseks. Kokku kehtib Eestis 1219 erinõuet, mis tulevad 67 eri seadusest.
Ministrid leppisid kokku prioriteetsete valdkondade valiku põhimõtetes ja selles, et septembriks koostatakse täpsem nõuete vähendamise kava. Esmajoones võetakse ette lõhkematerjali, mere- ja raudteeohutuse, ehituse, turvateenuse, koolituslubade ja alternatiivsete maksevahendite nõuded ent sügiseks pakuvad ministrid välja veel prioriteetseid valdkondi.
Lisaks arutasid ministrid täna läbi need bürokraatia vähendamise ettepanekud, mis eeldavad suuremaid poliitika muudatusi. Ministrid vaatasid üle ka juba tehtud ettepanekute elluviimise seisu, arutasid palga- ja tööjõustatistika kogumise automatiseerimise ja lihtsustamise võimalusi. Riigihalduse minister andis ülevaate valitsusasutuste poolt avaliku sektori bürokraatia vähendamiseks tehtud ettepanekutest, mida tänaseks on tehtud 963.
Nullbürokraatia projekti eesmärk on vähendada ettevõtjate ettepanekute alusel aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku on esitatud riigile 252 ettepanekut, mis muudavad ettevõtjate riigiga suhtlemist senisest lihtsamaks ja vähem koormavaks. Kolme aasta jooksul on riigil kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet.