PERH-i juhte kahtlustatakse omastamises ja pistise võtmises

Foto: Raul Mee

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik, ettevõtte infotehnoloogia direktor Marko Kilk ja toitlustujuht Anu Vähi on saanud kahtlustuse omastamises, kelmuses ja pistise võtmises.

«Ma tean, et politsei on esitanud [kahtlustuse]. Siis kui mina veel nõukogus olin, siis juhatuse esimees informeeris nii mind ja minuteada ka ministrit, et tal on selline kontakt politseiga olnud,» ütles 2. juunini PERH-i nõukogus olnud Toomas Vilosius BNS-ile.

Kuna kahtlustuse esitamise kohta ei ole varasemalt ühtegi dokumenti olnud, ei ole nõukogu seda teemat ka veel arutanud, märkis Vilosius. «[Tõnis] Allik informeeris mind, et ta käis politseis ütlusi andmas. Ma tean ka, et IT-juht [Marko Kilk] on käinud ütlusi andmas. Aga kuna selle kohta ühtegi paberit ei olnud, siis nõukogu ei ole seda ka kindlasti arutanud. Millal nüüd uus nõukogu seda arutama hakkab, ei oska ma küll öelda.»

Käesoleval juhul on kriminaalmenetlusega tuvastatud, et sihtasutuse juhtivatel positsioonidel olevad töötajad on kahtlustuse kohaselt rikkunud seadust, selgub keskkriminaalpolitsei dokumentidest. Samas kahtlustab õiguskaitseasutus sihtasutuse töötajat meelehea vastuvõtmises selle eest, et meelehea andja oleks eelistatud positsioonis.

Menetlusega on tuvastatud, et PERH-i töötajad esitasid välislähetustel käimiste kohta raamatupidamisele ebaõigeid andmeid ja, et lähetusel käinu on suhtlemisel kliendiga saanud meelehead.

Edasiste riskide vältmiseks sooviatb keskkriminaalpoliseti seetõttu PERH-i nõukogul kasutada lähetustega seotud asjaajamisel personalitöötajate või muude sarnaste ametnike abi. «Siis on täpsem ülevaade sellest, kes, kus ja mis eesmärgil lähetuses oli ja millised kulud sellega täpsemalt kaasnesid,» seisab soovitustes.

PERH on Eesti suurim aktiivravi asutus, mis koosneb seitsmest kliinikust ja kus töötab enam kui 3800 inimest.

Riigiprokuratuuri kommentaar:

«Kinnitame, et kolmele Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhtivtöötajale, nende hulgas juhatuse esimehele, on keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo esitanud kuriteokahtlustused,» ütles riigiprokuratuuri avalike suhete juht Ilmar Kahro BNS-ile.

«Juhatuse esimeest kahtlustatakse omastamises, kelmuses ning altkäemaksu võtmises, ühte juhtivtöötajat kahtlustatakse kelmuses ja omastamises ning ühte altkäemaksu võtmises. Lisaks on ühele füüsilisele ja ühele juriidilisele isikule esitatud kahtlustus altkäemaksu andmises,» märkis Kahro.

«Hetkel on kriminaalasja materjalid edastatud kaitsjatele tutvumiseks ning taotluste esitamiseks. Lähemalt oleme valmis kriminaalmenetlust kommenteerima süüdistuse esitamise järel,» lisas Kahro. «Kriminaalmenetlust alustati 2014. aastal ning seda viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, menetlust juhib riigiprokuratuur.»