/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2016/06/13/5505353t1h4b15.jpg)
«Töökoha lähedale tuleb doonoritelk ja soovin kasutada võimalust vereandmiseks. Kas ma võin töö ajal verd minna andma?» kirjutas lugeja.
Lugeja küsib: kas ma võin töö ajal verd minna andma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna
Vereseaduse § 7 lg 3 p 5 kohaselt on doonoril õigus saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks. See tähendab, et vajadusel võib verd minna andma ka töö ajal. Hea oleks, kui doonor oma soovist tööandjale mõistliku aja ette teatab, et ärakäimine tööd ei häiriks. Seda, kui pikk vereandmiseks antav vaba aeg peaks olema, seadus ei sätesta. Siinkohal kehtib eelkõige mõistlikkuse ja heausksuse põhimõte.
Mis puudutab vereandmise eest antava vaba aja hüvitamisse, siis tööandja vere loovutamise aja eest töötajale töötasu maksma ega säilitama ei pea. Nimelt ei ole seaduseandja vere loovutamise aega käsitlenud töölepingu seaduse § 38 mõistes olukorrana, kus tööandja peaks maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel.
Vere loovutamise aeg on üldjuhul ette planeeritav, ehk siis see on eelnevalt kavandatud tegevus, mida ei saa käsitleda olukorrana, kus töötaja ei saa täita tööülesandeid temast endast tulenevate ettenägematute asjaolude tõttu. Samas ei keela seadus tööandjat töötajale soodsamate kokkulepete kohaldamist, ehk siis tööandja võib vastava poolte vahelise kokkuleppe kohaselt säilitada töötajale vere loovutamise aja eest kas töölepingujärgse töötasu või ka keskmise töötasu. Vastavad kokkulepped oleks mõistlik kirjalikult fikseerida. Veel parem oleks, kui igasugune vaba aja andmine (sh vereandmine) oleksid reguleeritud töökorralduse reeglites.