Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/06/12/5502139t1h1fbb.jpg)
Euroopa investeerimiskava eesmärk on aidata liikmesriigid järje peale nii välisinvesteeringute kui ka innovatsiooni suurendamise kaudu, kuna just need kindlustavad Euroopa koha maailmamajanduses, ütleb Euroopa Investeerimispanga juht Werner Hoyer.
«2007. aastal langes Euroopasse tehtavate investeeringute maht üle kümne protsendi. See ei olnud olukorda arvestades suur üllatus. Küll aga oli suur üllatus, et investeeringute maht jäi madalaks nii pikaks ajaks. Kaotasime sellega ligi kümme aastat,» märkis Euroopa Investeerimispanga juht möödunud neljapäeval Brüsselis toimunud majandusfoorumil.
Teine Euroopa majanduse seisaku põhjus on madal innovatsioonitase.
«Kuigi oleme aastaks 2020 seadnud eesmärgi, et keskmiselt kolm protsenti Euroopa ettevõtete eelarvest läheks teadusarendusse ja innovatsiooni, on juba praegu kindel, et me ei täida seda,» nentis Hoyer. Ta selgitas, et on mitu liikmesriiki, kellel on juba raskusi ühe protsendi läve ületamisega, ning teised, kus on kolmeprotsendiline tase küll saavutatud, kuid seda on tehtud väga suure vaevaga.
«Junckeri plaan on absoluutselt geniaalne ja viimase 30 aasta jooksul ei ole Euroopas mitte keegi selle peale tulnud – võtta abiraha asemel kasutusele tagatised, liikuda toetustelt laenudele,» kiitis investeerimispanga juht mullu kevadel kokku lepitud kava.
Selle eesmärk on kõrvaldada investeerimise teelt takistused, suurendada investeerimisprojektide nähtavust ja kasutada arukamalt ära nii uusi kui ka olemasolevaid rahastusmeetodeid. Sellega võiks lähiaastatel ELi SKPsse lisanduda 330–410 miljardit eurot ja sündida kuni 1,3 miljardit uut töökohta.
Hoyeri sõnul on väga hästi tööle läinud just SMEde rahastussuund, mis on täitnud kolme-aastasest eesmärgist juba 60 protsenti. «Paari kuu pärast kiidetakse heaks veel mitu projekti, kuna projektide läbiviijad ja pangad on kokkuleppele jõudmas,» rääkis investeerimispanga juht.
Hoyer toonitas, et raha, mida investeerimispank välja laenab, ei ole avalik.
«Iga sent, mis me välja laename, tuleb rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt, meie refinantseerimise määr on sada protsenti,» selgitas ta. See tähendab investeerimispanga võlakirjade müüki aastas 75–100 miljardi euro väärtuses. Suur osa panga kasutuses olevast kapitalist tuleb hoopis väljastpoolt Euroopat.
Investeerimispanga juht tõdes, et reformid võivad olla valusad, kuid kannavad vaid üht eesmärki – säilitada Euroopa positsioon maailmamajanduses. «Just see on praegu kaalul,» nentis Hoyer.