Ekspert: reformistide majandusprogramm paistab silma loosunglikkusega

Erik Terk Foto: Peeter Langovits

Reformierakonna majandusprogramm paistab teiste erakondade programmide foonil muude tunnuste kõrval välja ka oma suurema loosunglikkusega, tõdes Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk.

Terk lausus Postimehe palvel erakondade majandusprogramme kommenteerides , et  reformierakonna majandusprogrammi osas võiks eeldada rõhuasetusi makromajandusliku tasakaalu hoidmise tähtsusele ja ärikeskkonna kvaliteedile, seda eelkõige (madalate) maksude aspektist. Tegelikult on programmis makromajanduslik rõhuasetus tema sõnul suhteliselt tagasihoidlik, ettevõtete ärikeskkonnale, selle soodsusele ja soodustamisele  on kulutatud tunduvalt enam püssirohtu.

Just majanduskeskkonnaga/ärikeskkonnaga seoses tekibki aga esimese tõsisem   küsimärk. Programmi algusesse on paigutatud ambitsioonikas loosung: «Muuta Eesti Põhja-Euroopa parimaks majanduskeskkonnaks!». Tergi sõnul kerkib üles küsimus, mida on siin  silmas peetud?  Kas seda, et Eestis oleks  teiste meie piirkonna riikidega võrreldes madalamad maksud, vähem ettevõtlust takistavaid piiranguid ja bürokraatiat või peetakse silmas majanduskeskkonda/ärikeskkonda tema üldtunnustatud laiemas tähenduses. Sel juhul käivad Tergi sõnul sinna alla ka  sellised tunnused nagu kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolu, innovatsioonikeskkond, inseneripotentsiaal, avaliku ja erasektori hea koostöö, kõrge kvaliteediga äritegevuse infrastruktuur: börs, pangad, kohtud jne. «Kui lähtuda esimesest tõlgendusest, siis võiks taolist eesmärki pidada realistlikuks (eri erakonnad võivad vaielda selle üle, kas ka soovitavaks ), kui teist tõlgendust, siis on ta, arvestades Põhjamaade väga kõrget taset vähemalt lähema paarikümne aasta perspektiivis selgelt ebarealistlik,» ütles Terk.

«Analüüsides konkreetseid abinõusid, mis majandusprogrammis uhkete lööksõnade elluviimiseks on välja pakutud võib väita, et radikaalsemaid, suuremate murrangute saavutamisele suunatud abinõusid on nende hulgas kasinalt,» tõdes Terk Osadel  juhtudel on  loosungid  tema hinnangul konkreetsemate abinõudega üldse katmata (välisinvesteeringute soodustamine, konkurentsi tagamine jne). Üht teist konkreetsemat võib leida küll eraldi dokumentidena esitatud transpordi, energeetika ja IT arengu programmides.

Omaette kaunis näide poliitilisest ekvilibristikast  on Tergi sõnul programmis seisev loosung:  Turvaline ja paindlik  tööturg ! «Lugedes selle kohta kirjasolevat jäi minule küll segaseks, mida siis reformierakond suurendada tahab:  turvalisust, paindlikkust või neid mõlemat ja mil viisil,» ütles Terk.

Tergi sõnutsi vaatavad positiivse ja lootusrikka pilguga majandusringkondi esindavad lugejad ja vast teisedki sellistele meie liidererakonna lubadustele nagu maanteevõrgu rekonstrueerimine, Eesti lennuühenduste oluline parandamine (ka Aasia lennud), kindlasti ka lubadus tagada parem õigussüsteem ja kiired kohtulahendid. Välismaa lugeja on Tergi sõnul  kindlasti meelitatud lugedes, et reformierakond tahab Eestis luua soodsa keskkonna välistudengitele ja tippspetsialistidele. Kahjuks pole küll öeldud, mil viisil, märkis Terk.

«Potentsiaalne vastuolu või vähemalt probleemidest möödavaatamist võib täheldada reformierakonna energeetika arengut puudutavatest seisukohtades,» kinnitas Terk.  Erakonna põhiloosungite hulka kuulub odava elektri tagamine. Samas rõhutakse energiat puudutavas dokumendis väga tugevalt just varustuskindluse nõudele ja sellest tulenevalt kodumaise tootmise vajadusele. Kuidas neid kahte nõuet ja seda veel Põhja-Euroopa ühtse elektrituru tingimustes ühitada, sellest dokumendid Tergi sõnul vaikivad. Kodumaine tuumajaam, mida reformierakond toetab, võib eksperdi sõnul  võib olla lahendiks, aga seda siis kui anda prioriteet varustuskindlusele. Kas ta suudaks  sealjuures konkureerida rahvusvahelisel turul pakutava elektrihinnaga on Tergi hinnangul vägagi lahtine küsimus.

Terk märkis, et vähemalt sama suurt huvi kui see, millised punktid sisalduvad reformierakonna valimisprogrammis, peaks pakkuma see, milliseid märksõnu ja lubadusi seal leida ei ole. «Vajadust liikuda väärtusahelas ülespoole on programmis mainitud vaid korra, tõsi küll, kaunis paatoslikus vormis, mingeid erilisi meetmeid selle saavutamiseks välja pakkuda pole vajalikuks peetud,» märkis Terk. Üllatav on tema sõnul selliste märksõnade täielik puudumine nagu  innovatsioon, teadmusmahukas majandus,  kõrgtehnoloogia (erandiks on siin küll IT, millele on pühendatud omaette alamprogramm), riigi ja erasektori koostöö eelnimetatud asjadele kaasaaitamisel.