/nginx/o/2016/06/09/5491049t1h2682.jpg)
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu andmetel oli mai lõpu seisuga 10 protsenti Eesti kange alkoholi turust Lätti siirdunud ning prognoosi kohaselt soetavad Eesti ostjad aasta lõpuks 20 protsenti kangest alkoholist Läti piiril asuvatest kauplustest.
«Läti piirikaubandus on praeguseks Eestile tõsine maksuprobleem. Lätist alkoholi soetamine annab aktsiiside erinevuse tõttu ostjatele kõva kokkuhoiu, mistõttu alkoholi piirikaubandus on kevade jooksul kiiresti hoogustunud,» selgitas Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.
Seni toimus alkoholi piirikaubandus valdavalt Valka suunal, kuid mais lisandus spetsialiseeritud alkoholipood ka Pärnu suunal Iklas, mõjutades juba sellel suvel oluliselt Pärnumaa kaubandust. Uue trendina teevad Soome turistid oma alkoholioste üha enam Tallinna sadamaala asemel Lätist ning suvise turismihooaja saabudes mahud aina suurenevad.
«Eestil on aeg mõtlematult tehtud aktsiisitõusud tagasi pöörata ja uued planeeritud tõusud peatada, sest kui inimesed harjuvad Läti odavat kaupa soetama, siis loob see püsivad salakaubanduse ahelad pikkadeks aastateks,» lausus Peil. Ta lisas, et kauba vahendajad on juba tekkinud, ka rahvusvaheliselt – Soomest käib Valka alkoholikauplustest vahendusvedusid tegemas 20 bussi nädalas.
«Kõrged hinnad on hoogustanud ka salaturgu, kus viina müük kasvas 2015. aastal 20 protsenti, seni oli salakaubandus aastaid pidevas languses. Illegaalse kaubanduse tõttu kannatavad nii Eesti kaupmehed, tootjad kui ka riik,» avaldas Peil. Seetõttu on aktsiiside tõusust on võitnud vaid Läti ja hangeldajad, kahjud jäävad Eesti kanda.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu liikmed müüvad kokku ligi 70 protsenti Eesti kangest alkoholist ja veinidest ning pandipakendisüsteem omab ülevaadet Eestisse tagasi jõudvast panditaarast.
«Eesti alkoholiaktsiisi poliitika ei ole suutnud täita ei majanduslikke ega tervisealaseid eesmärke. Aktsiiside järsud tõusud ei ole vähendanud alkoholi liigtarvitamist ega mõjutanud tervisenäitajaid,» arutles Peil. Vähenenud on tarbimine nende elanikkonna rühmade seas, kus joodi ka enne vähe ja probleemtarbijateni jõutud ei ole. «Majanduslikus plaanis on kange alkoholi maksulagi ammu käes – mida enam riik aktsiise tõstab, seda vähem raha saab, sest inimesed ostavad alkoholi Lätist või salaturul,» sõnas Peil.
Enim puudutavad alkoholiaktsiisi tõusud kange alkoholi sektorit, mille aktsiisid sama mahuprotsendi pealt on 2,6 korda kõrgemad kui näiteks õllel, mille jaoks aktsiisitõusu mõjud on piirdunud paari sendi lisandumisega pudeli hinnale.