/nginx/o/2011/01/14/498773t1hdf1e.jpg)
Eile oli viimane päev, mil kauplustes sai ostude eest tasuda ka kroonides, tänasest kehtib Eestis ainsa maksevahendina euro. Kuigi paljudel on kroonist kahju, on üleminek läinud üllatavalt sujuvalt ning inimesed ei ole rahavahetuse tõttu vajalikke oste tegemata jätnud.
Erinevalt krooni tulekust on euromõttega harjumiseks olnud aega ja lõviosa eestlastest on ühisraha ka varem välismaal käies kasutanud. Ometi on krooni kadumisel kurbuse loor. «Kahju, et nii läks. Mina oleksin krooni poolt olnud,» kommenteeris Maiu Põldaru eile Eesti raha käibelt kadumist.
«Emotsionaalselt on kindlasti kahju, kuna oma raha on oma raha, aga kasu kaalub emotsiooni üle,» nentis Romet Väljataga, kelle hinnangul oli ühisrahale üleminek majanduslikult kasulik. Tõenäoliselt arvutavad paljud eestlased siiski veel aastaid oma kulutused kroonideks ümber. Väljataga kinnitas, et vähemasti suuremate summade puhul teeb ta kindlasti nii.
Ka Põldaru, kes juba kuus aastat Soomes tööl käib, tõdes, et rehkendab endiselt hinnad kroonidesse. Samuti teevad ka vanemad kolleegid Soomes, kes arvutavad oma kulutused ümber markadeks.
Põldaru sõnas ka, et hinnad on Eestis euro tulekuga tõusnud. «Kui eelmine kord Eestis käies küpsisetorti ostsin, siis maksis see 25, nüüd 36 või 37 krooni,» ütles ta. Põldaru väitel on hinnad Soomele järele jõudmas või koguni kallimad.
Ostmisest ei loobutud
Rimi Eesti kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats ütles, et inimesed veetsid jaanuari esimestel nädalatel kaupluses tavapärasest pikemalt aega hindu uurides ja võrreldes. Enne uue aasta algust ennustati, et koos euro tulekuga muutuvad ostjad ettevaatlikumaks ning loobuvad võimalusel ostude tegemisest.
Tegelikult ei ole uue raha tulek inimesi aga poodidest minema peletanud. «Ostan kõik hädavajalikud asjad ära, sest ostmata jätta ju ei saa. Kuigi väiksed numbrid teevad ettevaatlikuks, sest kõik hinnad tunduvad nii odavad,» sõnas eile Riina, kes praegu tööl ei käi ja on lastega kodus.
Ta nentis, et kasutab veel viimast võimalust kroonides maksta ning ka euroostude puhul arvutab summad mõttes kroonideks.
Eelistatakse kaardimakseid
«Tavaliselt on jaanuar kaubanduses kõige vaiksem kuu, kuid tänavu on käibelangus varasematest aastatest isegi väiksem. Kardetud eurošokk jäi igal juhul ära,» sõnas Maxima keti avalike suhete juht Erkki Erilaid.
«Kliendid on uudishimulikud, tutvuvad euro ja muutunud hinnasiltidega ning on mõistvad, kui sentide lugemine võtab rohkem aega,» kinnitas ka Selveri keti juht Andres Heinver. «Inimesed on meid isegi pisut üllatanud, sest ostlemine on jaanuari kohta aktiivne.»
Kuna euromüntide kaasaskandmine on vaevaline, kinnitasid nii ostjad kui ka kaupmehed, et paljud maksavad pärast seda, kui viimased kroonid on poodi toodud, meelsamini kaardiga.
«Kaardimaksete osakaal on iga päevaga kasvanud,» tõdes Erilaid. «Kaardimaksed on aga kallimad ning see võib väiksemates poodides hakata mõjutama kaupade hindu.»
Ka Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas märkis, et esialgu kasutasid paljud võimalust vahetada kroonid kaubaks. «Praeguseks on aga kaardimaksete osakaal taas tavalise 60 protsendi piirimaile jõudnud,» nentis ta.
Kuna paljud pangaautomaadid viieeuroseid kupüüre ei väljasta, siis käidi jaanuari algul poes ka tavalisest suuremate rahatähtedega.
Euro vahetas krooni välja
• Neljapäevaks oli Eesti Panga andmetel ringluses veel 198 miljoni euro väärtuses kroone, eurosid on keskpanga kaudu ringlusesse läinud 266 miljonit.
• Juuni lõpuni saab kroone vahetada eurodeks kõikides sularahateenuseid pakkuvates pangakontorites, juulist kuni aasta lõpuni saab seda teha piiratud kontorivõrgus.
• Alates 2012. aastast vahetab Eesti Pank tähtajatult kroone eurodeks ametliku kursi järgi ja teenustasuta.
Allikas: Eesti Pank