Michal: Eestis ei lõppe elekter mitte kunagi

Kristen Michal. Foto: Mihkel Maripuu

• Aastani 2030 on Põhjamaade, Balti ning Poola regioonis elektritootmises ülejääk.
• Kriitlilist tipukoormust esineb Eestis pigem mõnekümnel päeval aastast.
• Tarbijate välja lülitamine kehtiks kriisiolukorrast, mida meil pole ega paista.

Majandusminister Kristen Michal kinnitab, et elektrita jäämist pole vaja karta, sest koalitsioonilepe määrab töökindlad lahendused, kuhu kuuluvad Eestis olevad tootmisvõimsused, turul tekkiv tootmine ning ühendused.

Kristen Michal

Teeme asjad lihtsaks. Eestil on võimalik energeetikas teha palju valikuid, või neid kombineerida tarbijate huvides, aega selleks on veel aastaid. Täna on meil sisemaise tootmise võimsus piisav tagamaks sisemaist tipukoormust, mis on 1600 MWh. 2030 aastaks hindame tipukoormust 1700 MWh. 1700 MWh tipukoormust esineb pigem mõnekümnel päeval aastast. Kui meil seda ka sisemaiselt parajasti tagatud poleks, tõstaks see hetkeks lihtsalt elektri hinda, mitte ei jätaks kedagi elektrita. Nii külmal kui soojal päeval on Eestis elekter olemas, Ando Leppimani öeldu kehtiks vaid näitena kriisiolukorrast, mida meil pole ega paista, et ka klaar oleks. 

Eestil on võimalikke valikuid mitu ning nende analüüsimiseks ja tegemiseks on veel aastaid aega. Valikud on lihtsad:

A. Eestisse tekib uusi turupõhiseid võimsusi.

B. Tellime ise Eleringi poolt võimsusi.

C. Kasutame ühendusi, mida täna oleme rajanud juba ligi 600 miljoni euro eest ning mille võimsus on peagi 2100 MWh ehk rohkem kui Eesti tipukoormus.

Aastaks 2019 on meil näha, kas nafta hind maailmaturul tõuseb piisavalt, et turupõhiselt tekib uusi võimsusi Eestis ehk valik A.  Lihtsamalt taas: kui toetuda vaid Eesti-sisestele võimsustele, siis aastaks 2025 peaks tekkima juurde 6 – 7 Enefit- või Petroter-tüüpi tootmist, mille eelis on, et need ei maksa tarbijale midagi, sest müüvad turule.

Teise valiku ehk B korral tuleks riigil tellida võimsust, ehitada kaks Auvere tüüpi elektrijaama, mille hind tähendaks tarbijale kogu elektriarve suurenemist 6 – 8 protsendi võrra.

Valik C on meil õnneks juba olemas: riik on rajanud juba piisava võimsusega ühendused, et ükskõik millise valiku puhul on meil tagatud elektri piisavus.

Need valikud on kirjas koalitsioonileppes, mis näeb energeetika tulevikku järgmises kombinatsioonis, kuhu kuuluvad Eestis olevad tootmisvõimsused, turul tekkiv tootmine ning ühendused. Sellest lähtub ka energiamajanduse arengukava.

Tasub rõhutada, et aastani 2030 on Põhjamaade, Balti ning Poola regioonis elektritootmises ülejääk, mille arvutused on ELi põhivõrgud ühiselt teinud. Aastast 2030 ja edasi teeb Euroopa Liit just energiaturu uut disaini. Eesti eesistumise ajal 2018 on see meie üks prioriteetseid teemasid ja siis tehtavad valikud ütlevad, kuhu ja milliseid lisavõimsusi Eestis, Baltimaades, Põhjamaades või regioonis tervikuna rajada tuleb. 

Nende teadmiste baasilt on kindlasti lihtsam mõista, et paanikaks pole põhjust, tuleb lihtsalt lähiaastatel teha arukad valikud, et Eesti inimesed saaksid elektrit madalaima võimaliku hinnaga ning Põhjamaade, Baltimaade ning Poola regioonis oleks võimsusi piisavalt ka 2030. aastani ja edasi.