Elektrikriisis lülitatakse Läänemaal elekter välja esimeste seas

Haapsalu-Noarootsi jäätee. Külmal talvel võidakse just Läänemaa esimeste seas vooluvõrgust välja lülitada. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

• Esimesena võetakse elekter vähem tähtsatelt tarbijatelt maapiirkondades.
• Auvere uus elektrijaam kujutab võrguettevõtja sõnul olulist julgeolekugarantiid.
• Elering ei soovi elektrivõrgust väljalülitamiste kava avalikkusele tutvustada.

Kuna Läänemaa asustustihedus on üks hõredamaid, siis tõenäoliselt lülitatakse see piirkond esimeste seas vooluvõrgust välja, kui Eestis peaks tekkima elektridefitsiit, kinnitas kohalik võrguettevõte Imatra Elekter.

«Esimeses järjekorras lülitatakse vooluvõrgust välja vähem olulised tarbijad, kelleks on maapiirkondade elanikud: külad, suvilapiirkonnad, farmid,» ütles Läänemaal ja Viimisis elektri jaotusvõrku haldava Imatra Elektri juhatuse liige Kaupo Kuurberg. «Kuna enamik farmidest töötavad robotlautadena, siis nendel on varugeneraatorid olemas ja seega põllumehed päris hätta ei jää.»

Haiglad ja suuremad tööstusettevõtted hoitakse prioriteetsetena võrgus, sest nendel pole võimalik paindlikult reageerida. Samuti ei pea Kuurberg võimalikuks majandusministeeriumist kõlanud prognoosi, et tööstusettevõtted hakkavad elektri hinna lakke kerkides ise ennast kulude kokkuhoiu eesmärgil võrgust välja lülitama. «Ettevõtjad peavad täitma tellimusi ja tootmisprotsessi üleval hoidma,» selgitas Kuurberg. «Riik peab vastutustundlikult otsustama, kui palju tootmisreservi hoida – uus Auvere elektrijaam on just see, mis meie varustuskindlust tagab.»

Energiasüsteemi kriisiplaane, milles kajastub ka tarbijate väljalülitamine, kooskõlastatakse Kuurbergi kinnitusel regulaarselt Eleringiga. Sellised kavad eksisteerivad juba Nõukogude ajast peale.

«Viimati kooskõlastasime kriisikava kas 2014. või 2015. aastal, kuid õnneks pole viimase 30 aasta jooksul Läänemaal seda olnud vaja kasutada,» lisas Kuurberg.

Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman teatas, et kui tulevikus elektri tarbimine ületab külmal talvel turul pakutava, siis näiteks kümneks päevaks koormatakse tarbijaid alla. Tegemist on ajaga, mille jooksul on võimalik uuesti tööle rakendada konserveeritud Iru gaasielektrijaam, samuti 2023. aastal Narvas suletavad vanad põlevkivikatlad.

Sellel nädalal tormilise energiajulgeoleku debati algatanud Elering ei soovinud nüüd selgitada, kui kiiresti ja millise etteteatamisega nn allakoormamine kriisiolukorras toimub. Samuti jättis ettevõte vastamata Postimehe küsimusele, millises järjekorras hakatakse välja lülitama ja millistele tarbijatele säilitatakse eelistatuna neile vajalik elektrivarustus.

«Lähema 15 aasta jooksul on regioonis tootmisvõimsusi piisavalt, et tagada kõikide tarbijate elektrivarustus,» teatas Eleringi pressiteenistus.

Eesti kaotab juba seitsme aasta pärast poole oma elektri tootmisvõimsustest ja hakkab tiputarbimise hetkedel sõltuma imporditavast elektrist, rääkis intervjuus Postimehele Eleringi juht Taavi Veskimägi.