/nginx/o/2016/06/07/5485335t1h1bf7.jpg)
Eesti tarbijad valivad üha enam tervisliku eluviisi, tarbides tervislikku ja looduslikku toitu, kuid samas peavad nad tähtsaks hinna ja kvaliteedi suhte tasakaalu. Uuringust selgus, et Eesti tarbijad ei pööra toidu pakendamisele piisavalt tähelepanu.
Toidu pakendamine omab tohutut mõju nii keskkonnale ja loodusressursside jätkusuutlikkusele kui ka kõigi tervisele ja elukvaliteedile. Iga päev sooritavad Põhja- ja Baltimaade elanikud 47 miljonit toiduostu, mis aasta peale tähendab 17 miljardit ostu. Nii on pakendamisel võtmeroll.
«See, kuidas meie lemmiktoidud ja -joogid on pakendatud, ei mõjuta mitte ainult keskkonda, vaid ka meie tervist. Hea pakend aitab säilitada toote värskena säilitusaineid kasutamata,» selgitas Tetra Pak Balticsi võtme kliendihaldur Laura Latisonoka. Head toidu- ja joogipakendit on lihtne koju viia, lihtne säilitada ja kasutada ning lihtne ringlusse võtta.
Latisonoka sõnas, et need omadused iseloomustavad kartongpakendit. «Tahame püüda Eesti tarbijate tähelepanu ja informeerida neid hea pakendamise olulisusest meie elus. Seepärast alustame juunis kampaaniaga «Hea pakendamine heaks eluks»,» lausus Latisonoka.
Toidutarbijate tüübid Baltimaades
Tetra Paki uuring näitab, et Eesti elanikkonnast suurima osa moodustavad «pragmaatilised tarbijad» (36 protsenti). Nad lähenevad toidu tarbimisele ratsionaalselt, kaaluvad hinda, kuid ei tee järeleandmisi tervises ja toidu kvaliteedis. Pragmaatilised tarbijad on peamiselt noored, hästi haritud, kõrgepalgalised ja tööelule orienteeritud mehed ja naised.
Suuruselt järgmine grupp on «tervisliku toidu entusiastid» (32 protsenti). Lätis on suurim just viimane grupp (33 protsenti). Nemad üritavad valida kunstlike lisaaineteta toitu ja teevad ise kodus meelsasti süüa. Leedus on enim «hinnatundlikke» tarbijaid (26 protsenti) ja nemad teevad valiku eeskätt hinna järgi.
Kartong – keskkonnasõbralik pakend
Tetra Paki uuring näitab, et seitse Eesti elanikku kümnest peab kartongi kõige keskkonnasõbralikumaks joogipakendiks. Kartong on eelistatuim valik piima ja mahlajookide puhul. 80 protsenti Eesti tarbijatest eelistab kartongpakendis mahlajooke ja 70 protsenti Baltimaade tarbijatest usub, et keskkonnasõbralike pakendite olulisus ainult kasvab.
Tarbijad on keskkonnasõbraliku pakendi eest nõus rohkem maksma
Pool Eesti elanikest on keskkonnasõbraliku pakendi eest nõus rohkem maksma. Võrdluseks, Läti ja Leedu elanikest on nõus keskkonnanutika pakendi eest rohkem raha välja käima. Ühtlasi näitas uuring, et pakendile pööravad enim tähelepanu «tervisliku toidu entusiastid», kes on suurema sissetuleku tõttu keskkonnasõbralikuma pakendi eest nõus ka rohkem maksma.
Uuring järeldab, et Baltimaade tarbijate jaoks on oluline, et toidupakend on funktsionaalne ja seda on mugav kasutada. Samuti peab see olema keskkonnasõbralik. Nagu Eesti tarbijad, pööravad ka Läti ja Leedu tarbijad pakendi puhul tähelepanu kolmele asjaolule: aegumispäev, toote nimi ja koostisosad.
Hoiakud, mida tuleb muuta
Uuring tõi esile, et tarbijate seas esineb väärasid hoiakuid. Näiteks 60 protsenti Eesti tarbijatest usub, et kui kartongpakendis mahla ei hoita poes külmikus, sisaldab see säilitusaineid. See on müüt, sest Eesti seadusandlus kaitseb nimetust «mahl».
Et jooki saaks nimetada mahlaks, ei tohi see sisaldada säilitusaineid. Mahladesse ei tohi lisada suhkrut, sest õige maitse annavad just looduslikud suhkrud. Kartongpakendis olevat mahla võib avamata kujul toatemperatuuril säilitada kuni 12 kuud, mis on võimalik tänu aseptilisele tehnoloogiale ja mitmele kihile – kartong, plastik ja alumiinium.
Tetra Pak alustas teavituskampaaniaga «Hea pakendamine heaks eluks» ja viis läbi uuringu «Toiduvalikud ja elustiiliharjumused Baltimaades».