/nginx/o/2015/03/16/3877565t1hcde8.jpg)
Euroopa Komisjon on luubi alla võtnud liikmesriikide maksuametite või seadusandjate poolt heaks kiidetud maksusoodustused suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Selles valguses tuleb tähele panna, et kui maksuametilt on saadud soodne siduv eelotsus, millega on vähendatud ettevõtja maksukoormust, võib tegu olla ebaseadusliku riigiabiga.
Starbucksi ja Fiati suhtes tegi komisjon oktoobris otsused, milles leidis, et nende suhtes Hollandi ja Luksemburgi maksuameti poolt heaks kiidetud siirdehindade maksustamise skeemid kujutasid endast ebaseaduslikku riigiabi. Starbucksi puhul puudutas see kontsernisiseseid ostu- ja litsentsitehinguid ning Fiati puhul kontsernisiseseid laene, kirjutavad Varuli advokaadibüroo vandeadvokaadid Katri Paas-Mohando ja Helmut Pikmets ettevõtte uudiskirjas.
Komisjoni hinnangul hõlmasid need tehingud kunstlikke ja kompleksseid meetodeid, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust. Komisjon on seisukohal, et sedalaadi tehingute kasutamise tõttu jäeti maksmata suurusjärgus 20–30 miljonit eurot riiklikke makse. Sel viisil said need ettevõtjad konkurentsieelise ettevõtjate ees, kes sedalaadi skeeme ei kasuta ja maksavad makse kogu tulult.
McDonald’sit, Apple’it ja Amazoni puudutavad komisjoni menetlused veel käivad, kuid ka nende puhul on teemaks liikmesriikide maksuametite eelotsused, millega on nõustutud topeltmaksustamise vältimisega või muudel sarnastel alustel kõnealuste ettevõtete maksukoormuse vähendamisega.
Jaanuaris tegi Euroopa Komisjon otsuse ka Belgia suhtes, leides, et sealne rahvusvaheliste korporatsioonide kasumi maksustamise suhtes kehtiv nn üleliigse kasumi skeem kujutab endast riigiabi. Selle skeemi alusel vähendati rahvusvaheliste kontsernide maksustatavat kasumit, võttes aluseks hüpoteetilise, kontserni mittekuuluva ettevõtja kasumi määr sarnases olukorras. Komisjoni hinnangul tuleb vähemalt 35 ettevõttel tasuda selle skeemi ebaseaduslikuks riigiabiks tunnistamise tõttu maksud koos intressidega täies ulatuses, kogusummas ligikaudu 700 miljonit eurot.
Eelnevast nähtub, et rõõm liikmesriigi maksuametist saadud soodsa maksuotsuse üle võib jääda üürikeseks, kui eelotsuse taotlemise protsessis ebaseadusliku riigiabi vältimise aspektidega ei tegelda. Maksumaksja jaoks võib hiljem negatiivne stsenaarium väljenduda kohustuses tasuda riigiabi reeglite alusel hiljem maksud koos intressidega ning lisaks veel intressidelt arvestatava tulumaksuga. Eesti maksuameti senises praktikas pole sedalaadi soodsad maksuotsused seni kõne all olnud. Küll aga menetles komisjon eelmisel aastal Eesti suhtes seadusest tuleneva võimaliku maksusoodustusega seotud ebaseadusliku riigiabi küsimust. See puudutas nii otseselt kui kaudselt mitut ettevõtet. Vaadates ülal kirjeldatud arenguid Euroopa riigiabi valdkonnas on see kindlasti märk sellest, et ka Eesti on selles küsimuses komisjoni huvisfääris.