/nginx/o/2016/06/07/5484121t1h02a7.jpg)
Neli aastat tagasi pöördus tarkvarafirma Proekspert disainispetsialistide poole, sest ettevõte vajas värskendust oma teenustes, ärimudelis ja organisatsioonikultuuris. Täna on ettevõttes eraldi disaini- ja kasutajakogemuse osakond.
Disainispetsialistid lõid tarkvarafirmas elu pea peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Proeksperdi varasem kuvand oli pigem «90-ndate stiilis maskuliinne ja tehniline töökeskkond, millel puudus inimlik mõõde», rääkis Proeksperdi eestvedaja Marko Sverdlik täna loomemajanduse foorumil MELT. Abi saamiseks pöördus Proekspert loomesektori poole ja osales Disainibuldooseri programmis.
«Meil oli palju vahejuhte, kes olid ettevõttele pudelikaelaks ja moonutasid informatsiooni,» rääkis Sverdlik. Disainibuldooseris «võeti neil püksid maha» ehk hakiti ärimudel lahti, analüüsiti ning värskendati organisatsioonikultuuri.
Proeksperdi juhid õppisid ennast kliendi kingadesse panema ning mõisteti, et teenuste kvaliteedi puhul on kõige olulisem klienti mõista. «Tooge inimene kõige keskmesse, alati. Olgu see siis lõppkasutaja või ettevõtte töötaja,» rääkis Sverdlik.
Loomesektori soovitusel koliti ettevõte uude innovaatilisse kontorisse, mis peegeldas nende uusi väärtusi ja pidi ettevõttes töötavate naiste sõnul näonahale paremini mõjuma.
Ettevõtte töötajatest moodustavad nüüdseks kolmandiku naised. Proekspert on tööle pannud ka disaini- ja kasutajakogemuse osakonna, kes klientidega töötab. «Eri valdkondade koostööl arenevad tõepoolest kõik osapooled,» kinnitas Sverdlik. Sverdlik osales MELTil paneeldiskussioonis, kus erinevate ettevõtete esindajad püüdsid ümber lükata müüti, et loovinimesed ja ettevõtjad ei leia omavahel ühist keelt.
Nordea toetas eristumise nimel kultuuri
Peale tema osalesid veel Piret Reinson, kes oli kuni möödunud nädalani Nordea Panga turundusjuht. Reinsoni sõnul andis Nordeale koostöö loovettevõtega reaalset ja mõõdetavat tulemust. Aastatel 2011-2015 kasvas ettevõtte spontaanne tuntus 20 protsenti samas kui turunduseelarve kahanes 30 protsendi võrra.
«Kolm suuremat panka, kes täna turul toimetavad, on väga sarnased ja Nordea otsustas minna kultuuri toetamise teed, selleks et eristuda,» rääkis Reinson.
Nende esimene koostöö loomesektoriga oli sponsoreerida Nargen festivali. Kui aga PÖFF-I esindajad pöördusid Nordea poole, et arutada koostööpunkte siis oli see Reinsoni sõnul kui «armastus esimesest silmapilgust.»
Reinson tõdes, et loomesektori ja ettevõtete vaheline koostöö on kõvasti edasi liikunud ja teineteist mõistetakse paremini. «Võrreldes 2010. aastaga, mil alustasin Nordea pangas, on liigutud suur samm edasi, enam ei ehmatata küsimuste peale nii palju ja mõistetakse ka ärilist poolt,» kirjeldas Reinson kahe sektori koostööd.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuhi Hede Kerstin Luige sõnul pole disain enam ammu «pehmem osapool» ja tõdes, et see arusaam on aastatega muutunud. «Disain on midagi kasulikku ja kasutatavat,» rääkis Luik ning lisas, et disaini aluseks on kõvad uuringud mitte lihtsalt ilus lõpptulemus.
MELT foorum toob kokku loomemajanduse ja teiste valdkondade esindajad, et soodustada nendevahelist koostööd.