E24 uuris, milliste seikade ja juhtumitega on kohalik kaubandusvõrk kokku puutunud kahe esimese euronädala jooksul.
Kaupmehed: euro tõi naljakaid ja omanäolisi juhtumeid
Aasta alguses teatas kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai juhtumist, kus ühes maapiirkonnas arvas kauplusse tulnud klient, et euro puhul on tegu kaupmeeste väljamõeldisega ja selles on süüdi kaupluse kassiirid.
Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainase sõnul on nende kaupluseketi jaoks olnud lõbus seik vast see, et õhtul kassasid arvestades on lisaks eurorahadele sealt välja ilmunud veel erinevate maade valuutad.
«Näiteks vana Poola zlott, vanad Vene kopikad, Egiptuse rahad. Üks klient pakkus meile maksmiseks ka Türgi liiri,» märkis Lainas.
Selveri kaupluseketi avalike suhete juht Annika Vilu tõdes, et üldiselt on inimesed eurost väga hästi informeeritud, aga naljakaid ja ootamatuid seiku on ikka ette tulnud.
Esimestel europäevadel üritasid mitmed kliendid poes raha vahetada – oli nii neid, kes tahtsid kroone eurodeks vahetada kui neid, kes pakkusid teiste riikide euromünte ja soovisid vahetuseks kohalikke. Samuti oli esimestel päevadel kliente, kes ei tahtnud tagasi eurosid, vaid palusid kroone.
«Ühele saaliteenindajale meenus küsimus, et kui hind on veel kroonivääringus, kas siis peab just kroonides maksma. Kassapidajatelt on küsitud, kas Eesti euromündid kehtivad ka välismaal.
Kliendid viskavad vahel ka kassapidajatega nalja, küsides, kas rublades saab maksta või imestavad, et hinnad on nii odavaks läinud,» rääkis Vilu.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski nentis, et ameti hinnangul on peale euro tulekut olnud olukord tarbijate seisukohast vaadatuna suhteliselt hea ja probleeme esines oodatust vähem. Humoorikaid ja kummalisi juhtumeid ametisse siiski tema kinnitusel jõudnud pole.
Küllaga on aga mitmeid pöördumisi, kus ei ole sularaha korrektselt tagasi antud, hindu korrektselt ümardatud ja keeldutud vastu võtmast Eesti krooni sente.