/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/01/07/495568t1hc846.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna professori Enn Listra sõnul vastanduvad enim sotside ja Reformierakonna majandusprogrammid.
Professor: valimiste sisuheitlus käib sotside ja Reformi vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sisulist diskussiooni on oodata eelkõige Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel, kelle programmides erinevate lahendustega temaatiline kattumine näib kõige suurem olevat,» rääkis Listra Postimees.ee’le.
Tema sõnul võib mõlemast märgata selgemat maailmavaadet ning tegeldakse põhiküsimustega, Reformierakond seab esikohale majanduskasvu ja sotsid avaliku sektori arendamise.
«Üks pöörab peatähelepanu sellele, kuidas vahendeid tekitada ning seab tähelepanu keskmesse isiku – «eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus», teine aga oma visioonis töösuhted ja võrdsuse.»
Kui Reformierakonna ja sotside puhul on suhteliselt hästi jälgitavad parem-vasak mõtteviisi piirjooned, siis IRL näeb Listra sõnul ka majanduses rahvuslikku dimensiooni, mida näitab sümboolselt asjaolu, et Reformierakonna programmis esineb sõna «Eesti» 27, aga IRLi omas koguni 56 korda.
Kõikide programmide ühiseks ja oluliseks probleemiks peab Listra asjaolu, et nende järgi näib Eesti elavat vaakumis.
«Mitte üheski programmis pole isegi mainitud Euroopa Liidu mõju meie majandusele, kui mõned viited raha jagamise võimalustele kõrvale jätta,» lausus ta.
«Mis veel probleemsem, keegi neist ei plaani ELis Eestile mingit rolli, rääkimata aktiivsest, vähemalt programmides seda ei avalikustata.»
Listra hinnangul on Eesti käitumine majanduskriisi ajal mänginud meile kätte trumbid ning meie kaal Euroopa valikutes on vähemalt lähitulevikus tavapärastest osakaalu numbritest oluliselt suurem.
«EL majanduspoliitilised valikud on mõnede valdkondade osas määrava tähtsusega ning nende valikute tegemisel tuleb Eesti huvide eest seista. Hea oleks teada, kuidas,» viitas ta puudustele erakondade majandusprogrammides.
Listra kiitis ka, et erakonnad on hakanud programmide koostamisel usaldama rohkem eksperte. «Kui eelmine kord teadsid parteid ise paremini, mida vaja on, siis seekord on kõikides mingil määral tuntav Arengufondi materjalide mõju. See laseb loota, et kunagi tulevikus mitteparteiliste ekspertide roll ka otsuste ettevalmistamisel olulisemaks muutub.»
Postimees.ee küsib täna erinevatelt ekspertidelt hinnanguid erakondade valimisprogrammide majandusosale.