/nginx/o/2016/06/06/5481519t1h9843.jpg)
Põllumeeste hinnangul on kriisis sektoritele vaja maksta üleminekutoetusi ja kriisiabi, mitte tegeleda toetuste ümberjagamisega.
Põllumehed nõuavad kriisiabi mitte toetuste ümberjagamisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ei toeta maaeluminister Urmas Kruusele saadetud ühises kirjas ministeeriumi ettepanekut otsetoetuste osaliseks ümberjaotamiseks, et ühtse pindalatoetuse arvelt alates järgmisest aastast suurendada toetusi piimakarjakasvatajatele.
Põllumajandusettevõtete ja talude hulgas läbiviidud laiaulatuslik küsitlus näitas, et rõhuv enamus põllumehi ei toeta Maaeluministeeriumi ettepanekuid otsetoetuste ümberjaotamiseks.
«Eesti otsetoetuste tase on jätkuvalt vaid umbes 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, kuid konkureerida tuleb ühisel turul. Nendes tingimustes on kõigil sektoritel raske konkurentsis püsida ja kaalumisel olev ühtse pindalatoetuse vähendamine teeks olukorra veelgi keerulisemaks. Eesti põllumajanduses ei ole täna ühtki valdkonda, millel poleks ohtu lähiajal raskustesse sattuda. Kuigi teraviljasektoris on viimasel paaril aastal olnud väga head saagid, siis teravilja turuhinnad on olnud madalad. Teraviljasektor on madalate hindade, talvekahjustuste ja praeguse põua tõttu tänavu selgelt ohutsoonis,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Samuti on ettevõtjad kriitilised Maaeluministeeriumi kava suhtes, mille kohaselt tahetakse vähendada alles möödunud aastal sisse viidud puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse eelarvet ning lõpetada ammlehma, ute ja kitse kasvatamise toetuste maksmine väikestele karjadele. «Toetused on üks osa ettevõtete pikemaajalisest strateegiast. Tootmise struktuur muutub põllumajanduses aeglaselt ning nii seadusandliku kui majanduskeskkonna stabiilsus ja prognoositavus on ettevõtetele oma tegevuste ja investeeringute planeerimisel väga oluline. Ühe taotlusaasta andmete alusel suurte muudatuste tegemine ei ole mõistlik,» selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.
«Valitsuse tegevuse tõttu on Eesti piimatootjate toetuste tase viimastel aastatel vähenenud ligi kolmandiku võrra. Tänases kriisiolukorras on piimatootjatele äravõetud toetuse tagasi andmine hädavajalik, et peatada karjade vähenemine. Lahenduseks ei saa olla toetuste ümbertõstmine põllumeeste ühest taskust teise, vaid üleminekutoetuste maksmise taastamine ja täiendava kriisiabi andmine,» rõhutas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
Maaeluministeeriumi ettepanekute kohaselt võiks alates 2017. aastast mõnevõrra vähendada ühtse pindalatoetuse ühikumäära kõigil taotlejatel ning maksta selle arvelt täiendavat toetust piimakarjakasvatajatele. Kui seni rakendatakse nimetatud toetust kuni 100-pealistele karjadele, siis ettepaneku kohaselt makstaks alates 2017. aastast toetust kõikidele piimalehmadele olenemata karja suurusest. Teise ettepaneku kohaselt lõpetataks ammlehma kasvatamise toetuse ning ute ja kitse kasvatamise toetuse maksmine, sest toetusalustes karjades on loomade arv kasvanud. Kolmanda ettepaneku kohaselt vähendataks puu- ja köögivilja kasvatamise toetuse eelarvet, sest mullu oli kavandatust vähem taotlejaid.
Organisatsioonide küsitlustele vastas üle 400 põllumajandusettevõtja, kes väljendasid laiaulatuslikku rahulolematust Maaeluministeeriumi ettepanekute ja valitsuse põllumajanduspoliitika suhtes.