«Arvan, et lõputute juttudega Venemaa-poolsest sõjalisest sissetungist ja jätkuva relvastumisega me ei muuda midagi paremaks,» rääkis Vähi. «Erinevalt Marina Kaljurannast, kes kahtles Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junkceri Peterburi visiidi eesmärgipärasuses, arvan mina, et Venemaa partneritega tuleb kohtumisi jätkata.»
Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhetes pole Vähi hinnangul lähiajal kiiret normaliseerumist loota. Kuid suurettevõtja tõdes, et kohtas Venemaa raudteeringkondades küllaltki positiivset suhtumist Eestisse.
«Raudteede esindajad ei taha enam rääkida poliitikast, täna on kõne all üksnes äri,» selgitas Vähi. «Näiteks Soome ja Prantsusmaa raudteede juhid teatasid Sotšis, et ootavad sanktsioonide kaotamist. Saksamaa kontserni Siemensi esindajad on samuti häälestatud aktiivsele koostööle.»
Venemaa Raudteede asepresident Anatoli Krasnošek rääkis Postimehele, et tema ettevõte ei seo omavahel äri ja poliitikat ning on asunud nii Eestisse kui ka Lätisse suunduvat raudteelõiku remontima.
«Kaubavedu meie maade vahel langes üle 15 protsendi, kuid minu arvates pole meie selles süüdi,» selgitas Krasnošek. «Import ja eksport vähenevad. Täna valib klient, kuhu on tal kasulik kaupa vedada. Peamine langus toimus vedellastiga, mida on kasulikum vedada Venemaa sadamatesse: lähemal ja odavam.»
Venemaa Raudteed korraldab enda poolt kontrollitava raudteepolügooni osalisetele igal aastal suurfoorumi «Strateegiline partnerlus 1520». Foorumil osalevad sama tehnoloogia ja standardite põhjal tegutsevasse taristusse kuuluvad riigid Soomest kuni Mongooliani.