Aserbaidžaan asus toetama kava saata Euroopa Liitu «suures mahus» gaasi, mis võib leevendada bloki sõltuvust Vene tarnetest.
Euroopale koidab Kaspia gaas
Bakuus Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga kohtunud Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso tervitas kokkulepet kui «suure kaliibriga läbimurret» ELi energiajulgeoleku parandamiseks.
«Käesoleva leppega on Euroopale tagatud otsene juurdepääs Kaspia mere piirkonna gaasivarudele,» ütles Barroso.
Liidrite poolt allakirjutatud ühisdeklaratsioon võib anda positiivse tõuke 3300 kilomeetri pikkuse Nabucco torujuhtme projektile, mis tooks gaasi Kaspia vesikonnast Türgi kaudu Euroopasse.
Tänavu peaks Saksa RWEst, Ungari MOList ja teistest koosnev konsortsium otsustama, kas minna selle 7,9 miljardi eurose projektiga edasi või mitte. Peamiseks mureks on olnud pikemaks ajaks piisavate gaasivarude kindlustamine.
Barroso reisi eesmärk oli teha Euroopa jaoks lobitööd olukorras, kus konkurents Hiina ja Vene poolt kasvab. Edasi suundub Barroso homme Türkmenistani.
Komisjoni ametnikud tunnistasid, et kuudepikkuste nõupidamiste tulemusel sündinud deklaratsioon on vaid esimene samm. Enne kui gaasi voolama hakkab, tuleb firmadel sõlmida kaubanduskokkulepped Aserbaidžaani suuri maardlaid arendavate investoritega. Nad väitsid aga, et Alijevi poliitiline nõusolek on tähtis verstapost ja eeldus kõige järgneva jaoks.
«Aseritega on asi nüüd lukus,» ütles üks ELi ametnik.
Vastavalt kokkuleppele tagavad osapooled võimalikult kiires korras «toimiva lõunapoolse gaasikoridori», kusjuures Aserbaidžaan lubab anda projekti õnnestumiseks «olulise panuse».
Lisaks Nabuccole puudutab koridor ka teisi projektiettepanekuid nagu näiteks Trans-Balkani torujuhe, White Stream ja Türgi-Kreeka-Itaalia ühendus.
Komisjon usub aga, et Nabucco on strateegilises mõttes kõige olulisem, seda just oma suuruse ja ulatuse tõttu. Ning on algatuseks eraldanud 200 miljonit eurot.
Ühtlasi paneb deklaratsioon Aserbaidžaani hiiglaslikku Šahh Denis II maardlat arendavatele investoritele südamele gaasi kvoodid kiiremas korras paika pannna – loodetavasti juba märtsi lõpuks.
Maardla, mis arvestab BP investeeringutega, võib hinnanguliselt anda aastas ligikaudu 16 miljardit kuupmeetrit gaasi. Nabucco võimsus oleks 31 miljonit kuupmeetrit, kuigi ta võib alustada tööd väiksemate kogustega.
EL impordib ligikaudu kolm neljandikku vajaminevast gaasist. Kuna sisetootmine kärbub, hakkab impordi osakaal veelgi kasvama.
Blokk on seadnud prioriteediks tarneallikate mitmekesistamise – pärast seda, kui peatarnija Venemaa viimase viie aasta jooksul juba kaks korda kraanid kinni on keeranud.
Viimane vahejuhtum on pärit aastast 2009. Tuhanded Kagu-Euroopa elanikud jäeti südatalvel ilma kütte ja elektrita.
Copyright The Financial Times Limited 2011.