Veekeskuse karm trahvisüsteem tekitab küsimusi

Atlandis H2O veekeskuse sisekorraeeskirjades on üksjagu trahve. Foto: Liis Treimann

Viimsis asuva veekeskuse sisekorraeeskirjade karmus ja külastajatele määratavate trahvisummade suurus jahmatab kasutajaid.

«Viimsi veekeskuse riietusruumiuksel olevates sisekorraeeskirjades on kirjas, et kuni kolmeaastane laps peab kandma ujumismähkmeid. Mu laps saab viie kuu pärast kolmeseks ja on juba enam kui aasta mähkmevaba. Kas tõesti eeldatakse, et ma hakkan talle nüüd neid jalga panema?» oli naine hämmingus.

Naise sõnul oskavad vanemad ise väga hästi ise hinnata, kas laps vajab mähkmeid või mitte, aga üldiselt Eestis lapsed kolmeaastaselt mähkmeid ei kanna. Ka tekitas tal küsimusi, miks nõuab veekeskus, et alla seitsmeaastane oleks kogu aeg koos täiskasvnaud saatjaga. Vastasel juhul ähvardatakse 50-eurose trahviga.

«Eesti suurima veepargina (8 liutoru) oleme oma sisekorra eeskirjade koostamisel lähtunud nii Viimsi SPA sportujulas  ja saunakeskuses saadud 14-aastasest kogemusest kui ka lähiregiooni suuremate veekeskuste sisekorraeeskirjadest ja nõuetest, nagu näiteks Jurmala veekeskus ja Serena veepark,» selgitas Viimsi keskuse müügijuhataja Kaja Kuusik.

Mähkmenõue laste endi huvides

Tema sõnul on väikelapsi puudutav ujumismähkme nõue end igati õigustanud ja  sellega  seoses ei ole keskuses klientidega arusaamatusi tekkinud.

«Sülelapsed, kes tavatingimustes juba tõepoolest mähkmetest välja on kasvanud, tunnevad end vees olles mõnusalt ja on tihti lõbusast tegevusest nii haaratud, et siis kui vajadus tualetti minna peale tuleb, on juba lootusetult hilja,» põhjendas Kuusik seda nõuet.

Ta toonitas, et see nõue on eriti vajalik väikeste külastajate endi jaoks, kes basseinivees mängides aeg-ajalt vett alla neelavad. Ka enamik lapsevanemaid, kes beebidega koos basseinis mõnulevad, soovivad ja eeldavad tema sõnul, et väikelastel on jalas ujumismähkmed.

Kuusiku sõnul ei ole neil sellist korda, et keskusesse sisenedes väikelastega peredel mähkmete ettenäitamist nõutakse. Pigem pakutakse võimalust neid veekeskusesse sisenedes või ka juba mängualal mängides osta, mida ka hea meelega kasutatakse.

Enamikul väikelastega klientidel on veekeskusesse tulles oma ujumismähkmed kaasas.

«Kui instruktor veekeskuses ja saunakeskuses ringkäiku tehes päris pisikesi ilma mähkmeta basseinis näeb, siis on võimalik, et küsib emalt-isalt lapse vanust ja seda, kas ta käib juba iseseisvalt potil ja pakub võimalust igaks juhuks mähe siiski soetada,» rääkis Kuusik.

Ta lisas, et instruktor toob vajadusel letist ujumismähkme veekeskusesse ja lapsevanem saab selle eest hiljem väljumisel tasuda.

Patustajaid jagub

Kuusiku sõnul ei ole keskus trahvidega seoses midagi uut leiutanud, muuhulgas on konsulteeritud ka Jurmala veepargi inimestega.

«Veekeskuses tuleb ikka ette reeglitest üleastumist ja lapse jälgimise nõue on just selleks, et vanem tunnetaks endal rohkem vastutust,» rääkis Kuusik.

«50-eurone summa on pigem distsiplineeriv ja selle rakendamine pigem erand kui reegel,» ütles Kuusik.

Trahvi on tõsiste rikkumiste ja veekeskuses eeskirjadele mitte allumise puhul paar korda väljastanud. «Kui väiksem laps on järelevalveta jäetud, mida on ikka aeg-ajalt juhtunud, siis viime lapse ja vanema kokku ja selgitame neile, et nad peavad koos olema. Enamasti saavad kliendid aru, et nõuded ja reeglid on ka nende endi huvides,» rääkis müügijuht.

Ta rääkis, et kõige enim eiratakse liutorude kasutusjuhendit, sõidetakse valesti jne. «Trahvi me selle eest ei tee, kuid palume klientidel reeglitega tutvuda. Patustatakse ka selle vastu, et veekeskusesse tullakse ujumisriietega, mille küljes on lukud ja needid, kuid mis paraku mõjuvad laastavalt plasttorudele,» ütles Kuusik.

Seepärast kehtib keskuses ka reegel, et veekeskuses võib lustida ainult sobivas ujumisriietuses. «Samuti on põhjendatud nõue, et keskusesse tulles võetaks ära ehted, eriti kõrvarõngad ja ketid, mis võivad liutorudest laskumisel lahti tulla ja ära kaduda,» toonitas Kuusik.