Kas teate ja mäletate: nii palju maksid mobiiliteenused algusaastail

Kõigest viis kilo kaalunud mobiil. Foto: Kevin Kask

25 aastat tagasi ehk 1. juunil 1991 avas AS Eesti Mobiiltelefon (AS EMT) esimese Eesti mobiilsidevõrgu. Täna üheksakümnendate aastate hinnakirju sirvides vaatavad sealt vastu ulmelised hinnad.

Näiteks märtsis 1993 välja antud NMT 450 mobiiltelefonivõrgu hinnakirjast leiab seesuguse info:

-mobiiltelefonile sai numbri valida 57 euro ehk 900 krooni eest

-igal kasutajal tuli tasuda Liitumismaks, mis ulatus kokku 140 euroni ning mis sisaldas kolme erinevat komponenti: 22 euro suurust liitumist (350 EEK), kahe esimese kuu kuumaksu ettemaksu 23 euro ulatuses (2 x 180 EEK) ning 96 euro suurust ettemaksu mobiilikõnede eest (1500 EEK).

Kõik see kokku tähendas, et veel enne kui klient sai oma mobiili kasutama hakata, tuli tal rahakotti kergendada ligi 200 euro võrra. Keskmine brutokuupalk oli 1993. aastal pea kolm korda väiksem, jäädes 70 euro piiresse. Ning loomulikult tuli teenuse kasutajal lisaks teha väljaminek veel mobiiltelefoni soetamiseks.

Telia Eesti arendusspetsialist Heigo-Aulemb Ensling meenutab, et algusaastatel oli mobiilside teenusega liitumine omaette ettevõtmine. «Liitumise protsess koos numbri kodeerimise, sularaha lugemise ning esmase kasutamisõpetusega võttis umbes kaks tundi.»

Liitumislepinguid vormistasid operaatori asemel diilerettevõtted ning et mobiilivõrgus number avada, tuli kliendileping koos dokumendikoopiatega faksi teel mobiilioperaatorile saata. Seejärel tuli operaatorilt oodata tagasisidet, et koos kliendiga esimene kõne teha.

EMT 450 võrgu (NMT) kõneminutite hinnad oli 1993. aastal järgmised: vahemikus kell 08:00-18:00 kehtis Tariif A ning siis maksis kõneminuti hind EMT võrgus 0,28 eurot (4,50 EEK).  Vahemikus kell 18:00-08:00 kehtis aga Tariif B, mil kõneminut maksis 0,19 eurot (3 EEK).

Mobiiltelefoni numbri vahetus maksis 23 eurot (360 EEK) ning sama palju maksis mobiiltelefoni kasutamise keelu tühistamine.

Jaanuaris 1994 sai juba ka GSM võrgu tehnoloogiaga liituda, kuid selleks oli vaja täita teatud tingimused. Nimelt oli kliendil vajalik liitumiseks esitada pangagarantii 320 euro ehk 5000 ulatuses. Selle puudumisel tuli mobiilioperaatori arvele kanda sama suur tagatismaks.

«Kui klient ei ole talle esitatud arveid tähtaegselt tasunud, arvestatakse need maha tagatismaksust ja telefoninumber  suletakse,»  seisis toonastes tingimustes.

GSM kõneminuti maksumust arvestati tol ajal Soome markades ning kõneminut maksis 5,41 FIM-i. Tasuda tuli arve aga ümberarvestatuna Eesti kroonides.

1994. aasta aprillis seisis Eesti Mobiiltelefoni hinnakirjas, et arve õigeaegse mittetasumise korral tuli kliendil tasuda viivist mitte vähem kui 3,8 euro (60 EEK) ulatuses  Kui aga klient soovis kõnede eristuse trükkimist tagantjärele, tuli tal selle eest tasuda 13,5 eurot (212 EEK).  Keskmine brutokuupalk oli 1994. aastal 110 eurot (1734 EEK).

 31. jaanuari 1995 hinnakiri reedab, et EMT GSM võrguga liitumine oli muutunud paari aasta taguse ajaga märksa soodsamaks. Selleks tuli tasuda kokku 80 eurot (1260 EEK), mis sisaldas 23 euro suurust liitumismaksu (360 EEK) ja 57 euro suurust ettemaksu teenuste eest (900 EEK). Teenuse kuumaksuna lisandus veel 7,7 eurot (120 EEK). Keskmine kuupalk oli 1995. aastal 152 eurot (2375 EEK).

1997. aasta 1. mail kehtima hakanud hinnakirjast selgub, et EMT pakkus nelja erinevat hinnapaketti: Klassik, Äripakett, Erapakett ja „Helista mulle!“ pakett. Neist viimase puhul oli tegu vastuvõetavate kõnede paketiga NMT 450 abonentidele. Selle liitumistasu oli 27 eurot (424 EEK) ning kuumaks 4,5 eurot (70 EEK).

Klassik paketi puhul tuli seevastu Eesti-siseste kõnede tegemiseks liitumisel tasuda 95 eurot (1486 EEK), millele lisandus veel ka 9 euro (141 EEK) suurune kuumaks.

1998. aasta kevadel oli liitumismaks Klassik paketi puhul langenud 27 euroni (424 EEK) ning kuumaksu suurus on endiselt 9 eurot (141 EEK). Lühisõnum maksis 0,19 eurot (3 EEK) ning EMT võrgusisene kõneminut 0,24 eurot (3,80 EEK). 1998. aastal ulatus keskmine palk 264 euroni (4125 EEK).