/nginx/o/2016/06/02/5461657t1h381c.jpg)
Varimajanduse uuring näitab, et kõrged tööjõumaksud ja ebatõhus õigussüsteem sunnivad väikeettevõtjat ümbrikupalkasid maksma, selgitas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni president Kersti Kracht.
Väikeettevõtjad: riik sunnib varimajandust peale (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kersti Kracht:
Riik soodustab ise negatiivset maksukäitumist just väikeste 1-19 töötajaga ettevõtete seas, kellele praegune maksukoormus käib üle jõu.
Kuigi meie assotsiatsiooni liikmed ei räägi omavahel, kes ja miks nendest ümbrikupalka maksab, joonistuvad välja kaks ilmselget asjaolu.
Tööjõumaksud on ülejõukäivad ennekõike väikeettevõtetele, kes maksavad mediaanpalgast allapoole jäävat töötasu. Ettevõtja seisab valiku ees, kas lasta käed rüppe, tegevus lõpetada või maksta ümbrikupalka. Samal ajal ei ole riik tööjõumaksude alandamiseks midagi ette võtnud.
Teiseks ahistab ettevõtjaid riigi õigussüsteemi suutmatus ja ükskõiksus. Kohtutäiturid leiavad reeglina varasid vaid 2,5 protsendil võlgnikest. Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt suureneb igal aastal aegumise tõttu lõpetatud majanduskuritegude uurimiste arv. 2014. aastal lõpetati aegumise tõttu 16 protsenti menetlustest, mullu aga juba 20 protsenti. See tähendab igal aastal ligi 1000 juhtumit, millel prokuratuur on lasknud külma kõhuga aeguda. Kuid ettevõtja, kellele on arved maksmata jäetud, peab tegevuse jätkamiseks kusagilt raha saama. Ta võib siis valida, jättes ise omakorda arved maksmata või hakkab maksma ümbrikupalka.