/nginx/o/2010/08/19/419641t1hb071.jpg)
Ettevõtete jaotamata kasumi tulumkasuvabastuse mõjul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) aastatel 2000.-2008. ligi kolme protsendipunkti võrra, lisaks suurenesid ka maksulaekumised, selgus täna avaldatud poliitikauuringute keskuse PRAXIS ja Tartu Ülikooli rakendusuuringutekeskuse RAKE poolt läbi viidud uuringust.
Sisemajanduse kogutoodang kasvas maksumuudatuse mõjul 2,9 protsenti ja tarbimine 1,4 protsenti. Kõige enam ehk 9,1 protsenti kasvas tulumaksuvabastuse mõjul kapitali maht majanduses.
Uuringu tulemustest selgus, et tulumaksureformi mõjul kasvasid ettevõtete investeeringute mahud, kuid nende struktuur jäi samaks - ehk otsus, millesse investeerida, ei muutunud.
Lisaks suurenes ka ettevõtete vastupanuvõime muutuvates majandusoludes, sest nende likviidsed varad kasvasid. Viimane on uurijate hinnangul küll reformi kõrvalmõju, sest muudatuse peamine eesmärk on toetada investeeringuid.
Uuringu kokkuvõttes märgitakse, et tulumaksureform mõjutas ka muude maksude, sealhulgas ka füüsilise isiku tulumaksu laekumist. Uuringu läbiviijate sõnutsi kasvas2000.-2008. aastal füüsilise isiku tulumaksu laekumine 0,3-0,6 miljardit krooni, sotsiaalmaksu laekumine 0,5-1,0 miljardit krooni ning käibemaksu ja aktsiiside laekumine 0,7-1,5 miljardit krooni (kõik 1995. aasta hindades). «Kuna hinnangute leidmisel on kasutatud lühiajalisi maksuelastsusi, siis need pigem alahindavad tegelikke täiendavaid maksulaekumisi,» tõdetakse uuringu kokkuvõttes.
2000. aastal Eestis läbi viidud maksureformiga muudeti äriühingute maksustamise süsteemi, millega maksustati äriühingu kasum mitte selle teenimisel, vaid jaotamisel.