Varimajanduse uuring: ümbrikupalga osakaal kasvas hüppeliselt põllumajanduses

Ümbrikupalga pooldajate arv kasvab. Foto: Marko Saarm / Sakala

Äsjaavaldatud varimajanduse uuringust selgub, et kiire palgakasv on survestamas madalama konkurentsivõimega ettevõtteid ja kasvama on hakanud elanike osakaal, kes pooldavad ümbrikupalkade maksmist. Ka ümbrikupalga saajad on sellega enam rahul kui eelnevatel aastatel. 

«Liialt kiire aktsiisitõus ja seega hinnatõus võivad tuua kaasa ostud odavamatest naaberriikidest ja siseriikliku musta turu kasvu, lootus väikese palga puhul maksutagastusele võib olla põhjuseks eelistada ümbrikupalka,» ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, toonitades, et riigi maksupoliitika kujundamisel on oluline arvestada sellega, et ei soodustataks varimajanduse kasvu.

Ümbrikupalka sai 2015. aastal iga kümnes töötaja. Nagu ka eelmistel aastatel, maksti 2015. aastal illegaalset töötasu kõige enam ehitusvaldkonnas, kus sai ümbrikupalka 33 protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest. Kõige enam suurenes aga aastaga põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saanud töötajate osakaal. 

See on seletatav põllumajandusettevõtete raske majandusliku olukorraga. Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid kolm protsenti kõigist illegaalse töötasu saajatest - ja varasematel aastatel jäi see vahemikku kuus kuni üheksa protsenti -, siis 2015. aastal tõusis see 20 protsendini.

Siiski on elanike suurenenud maksvõime tingimustes vähenenud illegaalsete sigarettide suitsetajate hulk, salaalkoholi turg püsib aga stabiilsena. Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad uuringu andmed, et amet on suutnud viimaste aastate tubaka- ja alkoholiaktsiiside kasvud kokku koguda ning salakaubandust ohjeldada.

«Töötamise registri statistika näitab ka, et ettevõtjad on aidanud vähendada ümbrikupalga probleemi. Murelikuks teevad aga varimajanduse andmed, mis viitavad, et noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada ettevõtete konkurentsitingimusi, konkreetsetest ümbrikupalga saajatest rääkimata,» nentis Helm.

Ümbrikupalkade maksmist ei pooldanud 2015. aastal 68 protsenti töötajatest ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul järjest langenud. Illegaalset töötasu pooldas 15 protsenti töötajatest. Ümbrikupalkade pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus – 70 protsenti illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalku töötajate liiga suure maksukoormusega ja 67 protsenti ettevõtete kõrge maksukoormusega.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir nimetas uuringu tulemustest kõige murettekitavamaks trendi, et järjest suureneb ümbrikupalga maksmist toetavate inimeste hulk: «Peame kasvatama inimeste teadlikkust sellest, et riigi tagant varastamine pole aktsepteeritav ja selgitama, millest nad ümbriku palka vastu võttes ilma jäävad.»

Eesti konjunktuuriinstituudi varimajanduse uuring käsitleb illegaalset alkoholi- ja tubakatoodete turgu ning ümbrikupalkade temaatikat. Uuring põhineb 2015. aasta lõpus täiskasvanud elanike hulgas läbi viidud küsitluste tulemustel, ekspertide hinnangutel ja statistika analüüsil.