/nginx/o/2011/01/12/497066t1he5f4.jpg)
Haiti peaminister kritiseeris rahvusvahelisi annetajaid selle eest, et nood venitavad tõotatud abi andmisega.
Haiti peaminister annetajatele: ärge venitage
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi tunnustas ta valitsuse pingutusi riigi ülesehitamisel pärast aasta tagasi asetleidnud laastavat maavärinat.
Peaministri Jean-Max Bellerive'i sõnutsi on taastamistööde maksumus tänase seisuga 7,8 miljardit dollarit.
«Meil tuleb kiiremini tegutseda, aga me ei saa tegutseda rahast kiiremini... Me paneme annetajaile südamele, et nad tegutseksid tunduvalt tõhusamalt,» ütles Bellerive taastamistöid koordineeriva riigikomisjoni vahearuande esitlusel.
Bellerive'i sõnutsi on välisriikide valitsuste poolt märtsis aastateks 2010-2011 lubatud 5,6 miljardist dollarist tänase seisuga üle antud vaid viiendik, selle hulgas vaid kaks kolmandikku 2 miljardist dollarist, mis olid spetsiaalselt märgistatud kasutamiseks aastal 2010.
Ta ütles, et enamik toetust on siiani läinud haridusse, infrastruktuuri ja transporti, kuid «kui valitsus ja komisjon rahale otse ligi pääseksid», kulutaksid nad palju rohkem eluasemetele, tervishoiule ja rusude koristamisele, mida pealinnas Port-au-Prince’is ikka veel kõikjal näha võib.
«Haiti abistamine tuleks taas tõsiselt päevakorda võtta,» ütles ta, viidates inimeste murele, et 19 miljonist kuupmeetrist rusudest on tänaseks teisaldatud vaid väike murdosa, mis takistab aga ehitustöid.
«Meil tuleb see rusude koristamine kuidagi seksikamaks muuta. Aga annetajad eelistavad rusude koristamisele uute haiglate ehitamist.»
Samal ajal on haiitilased, kellest 800 000 siiani ajutistes laagrites elavad, taastamistööde venimise pärast väga mures. Üle kogu pealinna kogunesid inimesed tuhandete kaupa jumalateenistustele, et maavärina 316 000 ohvrit leinata.
Port-au-Prince'i katedraalis, mis katusest ilma on jäänud ja seetõttu eilse palava hommikupäikese eest suuremat kaitset ei pakkunud, peeti ka ametlik missa. Mõned osalejad leidsid jahedama koha mõranenud kirikutornide varjust.
Tänavanurki kõikjal katedraali ümbruses ilmestasid palvetajate hulgad, käed tõstetud taeva poole ja huuled sosistamas möödujale vaevukuuldavaid sõnu.
«Jumal, aitäh et ma ikka veel elus olen,» pomises üks naine. «Mida ma teeksin ilma sinuta?»
Katedraali müüride vahel kõikus tuules suuri betoonikamakaid, mida hoidsid ülal vaid väändunud terasvardad. Ühe torni tipus lösutasid vildakalt kaks hiiglaslikku kirikukella, valmis iga hetk alla kukkuma.
Preestrid ja aukülalised olid võtnud istet ajutise varikatuse all. Kohale saabusid nad suurte ja kuuliauke täis džiipidega, kirikusse tuldi autodest turvameeste varjus.
Sealsamas lähedal aia taga pakkusid tosinad telgid peavarju neile, kes ikka veel kodutud.
Wiliane Noel, kes oma seitsmeliikmelise perega möödunud aasta tibatillukese peavarju all mööda on saatnud, ütles: «Me katsume olla kannatlikud, aga väga raske on.» Tema naaber Oxygene Casner ütles, et on täna väga kurb: «On ilus, kui inimesed kokku tulevad. Aga siin telkides on nii palav ja vahel käivad vargad.»
Üldiselt oli meeleolu aga pigem julgustav kui nukker. Ikka ja jälle võis kohata inimesi kristlikke laule laulmas ja tantsimas, noorematel olid seljas värvikirevad T-särgid, mis kuulutasid «Me oleme elus!» ja «See päev ei unune iial!».
Peaväljakul varemetes presidendipalee ees seisab Haiti vabastaja Toussaint L'Ouverture’i ausammas, mida tosinate kaupa ümbritsevad kodutute haiitilaste kokkuklopsitud varjualused.
Aguilem Gay, kes magab oma perega tillukese varikatuse all, andis austuse märgiks kirikule oma väikese päevateenistuse, mille teenib maiustusi müües.
Ta ütles, et on lähenevate presidendivalimiste künnisel – milleni on aega paar nädalat – üsna murelik, kuna olukord võib muutuda vägivaldseks.
«Valitsus pole meie heaks midagi teinud. Aga nii on see olnud alati.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.