/nginx/o/2016/05/31/5456151t1h0aff.jpg)
Tallinna börsi alternatiivturg First North pole siiani korralikult toimima hakanud, sest liiga karmid reeglid peletavad väikefirmasid, kelle ärile hoo andmiseks on alternatiivbörs mõeldud.
Reeglid pidurdavad alternatiivbörsi hoogu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On tähelepanuväärne, et alternatiivbörsi sisuline käivitamine kirjutati valitsusliidu leppesse 2011. aastal ja ka juba 2007. aasta leppes oli punkt, mis nägi ette alternatiivbörsi käivitamise, tollal siis pigem õigusliku raamistikuna,» kommenteeris endine rahandusminister ja reformierakondlane Aivar Sõerd, vahendab Äripäev.
Küll aga lisas ta et, sisuliselt – nii nagu oli plaanis 2011. aasta leppes – pole börs toimima hakanud. Selleks oleks seal pidanud olema vähemalt 10–15 ettevõtet ning et väärtpaberiturgu elavdada, tuleb Sõerdi sõnul tegeleda nii nõudluse poolega ehk saada turule rohkem investoreid kui ka pakkumise poolega ehk tekitada piisavalt erinevaid finantsinstrumente.
Balti riikidest tuli First Northile möödunud aastal kokku seitse ettevõtet, neist kolm olid Eesti ettevõtted. «See suurendab meie veendumust, et sellise leebemate nõuetega kauplemiskoha järele on ka Balti turul vajadus olemas,» ütles Tallinna börsi juhatuse esimees Rauno Klettenberg.
Loe pikemalt Äripäevast.