Mauritiuse elanikkonnast 48 protsenti moodustavad hindud, 33 protsenti kristlased ja 17 protsenti moslemid. «Respekteerime kõiki jumalaid,» tõdes minister.
Kõigele sellele tuginedes tahabki kauge maa minister Eesti IT-inimestele näidata, et Mauritiuse reaalsust saab vägagi hästi ära kasutada stardiplatvormina konkureerimaks kogu Aafrika IT-turul.
Mauritius on tema sõnul ammu aru saanud, et e-riigi peamine mõte on teenida paremini oma inimesi – just teenuste kiiruse ja kvaliteedi tõstmiseks on ju poliitikud valitud ja just sel eesmärgil nende teenuste loomise eest makstud.
«E-teenused muudavad süsteemi odavamaks, läbipaistvamaks, kiiremaks. Kui neid õigesti kasutada, muutub inimeste elu paremaks ja avalikud teenused kasulikumaks,» sõnas minister.
Sarnaselt Eestiga on ka see riik saamas kohe-kohe valmis oma üleriigilise ülikiire interneti valguskaabli baasvõrgustikku. Mauritiuse eesmärk on see valmis saada järgmise aasta lõpus, Eestil aastal 2020.
Eelmisel nädalal saavutati saareriigil interneti kiiruseks 100 mbit/s, kõik koolid on aga ühendatud 10 Mbit/s internetivõrguga. Kõige aluseks on asjaolu, et riik on mandriga ühendatud kahe fiiberoptilise kaabliga.
«Lõpuks ometi on meil oma väiksusest ka kasu ja ka teie ees on meil suur eelis. Teil elab 1,3 miljonit inimest 45 000 ruutkilomeetril, meil 1,2 miljonit inimest vähem kui 2000 ruutkilomeetril. Seega on valguskaabli viimine iga koduni palju lihtsam ülesanne,» sõnas Sinatambou.
Tema kinnitusel maksab 95 protsenti Mauritiuse elanikest oma maksud veebis. IT-valdkond toodab ka 6,4 protsenti Mauritiuse SKTst. Lisaks on Mauritius tuntud kui maailma tasemel turismisihtpunkt. Möödunud aastal valiti saareriik maailma parimaks mesinädalate veetmise kohaks.