Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutab, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. «Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,» kinnitab Müller.
Pangajuhtide sõnul on Eestile seepärast oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse parandamiseks. «Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,» lisab Müller.
SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütleb, et Balti riikide majanduskasvu mõjutavad Venemaa ja Euroopa Liidu suhted. «Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk käekäik. Samuti väljus Eesti 2008. aasta majanduskriisist teiste Balti riikidega võrreldes varem,» räägib Unt.
Prognoosi järgi jääb Eesti majanduse kasv võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. «Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamise osas tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,» lisab Unt ühe tagasihoidliku kasvu põhjuse.
Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi hinnangul vajame avatumat migratsioonipoliitikat. «Ma ei ütle seda mitte silmas pidades pagulaskriisi, vaid näiteks ka Ukrainat, kust paljud inimesed soovivad lahkuda. Meil omakorda on tööjõudu väga vaja. Palgasurve püsib ja tööpuudus on väga madal, mis seab Eesti tööandjad surve alla, ning juba lähitulevikus teevad demograafilised muutused olukorra püsivalt veel keerulisemaks,» tõdeb Perens.